Kõigepealt ütleme seda, et me ei soovita kunagi kellelgi pruuti röövida, sest eestlastel on komme alati kõiki asju natuke üle piiri ajada (eriti napsuselt) ning mitte teada, mis on mõistlik ja mis mitte ning kogu see lõbusana tundunud pruudirööv võib lõppeda väga õnnetult. Read more about Pruudirööv
Meie käest on küsitud, et kuidas istutakse pulmapeolauas. Järgmine joonis annab sellele lihtsa ja lühikese vastuse.
Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Read more about Ajaloolised pulmatraditsioonid Eestis
Läbi aegade on pulmadega seotud erinevaid ebauske. Proovime siis selgitada, kust on nad tulnud ja kas uskuda neid või mitte.
Perekonnanimed
Arvatakse, et kui naine abiellub mehega, kelle perekonnanimi algab sama tähega kui temal, siis see pole hea ja ei too õnne. Samuti ei olevat hea, kui pruut harjutab oma kätt tulevase perekonnanime kirjutamisel. Read more about Usk ja ebausk pulmades
Vana tava on saata mõrsja järele pulmaliste esindus: isamees ja peiu ning peiupoisid. Hiljem on pulmarongiga liitunud teisedki pulmalised, ainult pulmavanemad jäid kindlasti koju. Esimesed teated pulmade kohta märgivad pulmaliste ratsutamist. Ent 18. sajandist peale on ilmunud kirjeldustesse ka sõiduvahend - regi või saan. Read more about Mõrsja järel käimine
Kohati juba söömise ajal, kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Tanutamist toimetati poolsalaja, ainult tähtsamate pulmaliste juuresolekul. Read more about Tanutamine ja põlletamine
Eelkosjad oli väike eelkokkulepe kosilaste tulekuks. Põhjuseks oli hirm kosjade tagasilükkamise ees ja teadupärast oli kosjade tagasilükkamine oli ebameeldiv ja pilkeid kaasatoov. Eelkosjad olid kas mõni sümboolne toiming või siis päris otsene küsimine. Read more about Väike selgitav pulmasõnastik
Laulatussõrmus
Sõrmuse sümboolika on selle kujus: lõppematu ring tähistab igavikku. See on igavese armastuse märk, eluaegse liidu sümbol. Read more about Traditsioonid ja sümboolika
Pulmavanem võtab küünla ja läidab selle sõnadega: „Ma läidan küünla Teie noore ja puhta armastuse auks. Küünal on soojuse ja valguse, hubase kodusümboliks. Valitsegu Teie hubases kodus alati südamesoojus ja vaimuvalgus. Read more about Küünlarituaal
Miest ning leiba tahtvad kõik. (Kihnu)
Aig tulep - lammass pöetass, hää tüdrik naisess võetass. (Rõngu)
Tuld võib ära kustutada, armastust ei iialgi. (Saarde)
Armastus ei päri aastaid taga. (Kaarma)
Ega pulmategu pole pudrukeet, ega naisevõtt pole naljaasi. (Lüganuse)
Hää lille pääle lendab ikka mehiläne. (Vastseliina) Read more about Eestlaste rahvatarkust
