Kus on kirg? Aga palun! - Fotograafia, Video

Sisestas eggi,
Blogide kategooria: 

Pikemat aega pole bloginud. Täna seevastu läks sõrm sügelema, puhtast vaimustusest. Müttasin mööda ju-tuubi, laadisin uudishimust kõiksugu Eestiga seotud pulmavideosid... kuni maandusin ühe fotograafi kodukale. Ja oligi klõks.
Esmalt vaatasin ära üldreklaamikad - need ilusad pildid, mida fotograafil leidub huvi äratamiseks. Aga, ega nii kergelt mind veel ära ei räägi. Käputäis ilupilte, mida ma kutsun "maasikateks", on igal fotograafil... aga pulmapäev on veel palju muud. Ja nii juhtubki, kes on mihkel ilufotode tegemisele, pole seda reportaažis, või vastupidi. Ilupildid vajavad lavastamisoskust ja ilumeelt, reportaaž aga reaalelu sensitiivsust ja vahetut siirust. Või hoopis märkamatuks jäämise oskust. Küllaltki vastandlikud omadused, eksju. Sama lugu on muidugi ka videoga.

 

 

Ja siis on veel mõtlemisraamid, mis tulevad koos ajaga. Kui fotograaf on pikalt pildistanud vaid meediaväljaannetele, hakkab ta unustama üldplaani kui sellist. Ajalehel fotopinda pole kunagi liiast, sest maad tuleb jagada tekstiga. Sedalaadi defitsiidiga arvestamine juurdub ajapikku pildistamisdialektikasse. Kes jälle on pildistanud vaid stuudiotes, ei tunne ennast pulmapäeval kuigi mugavalt, sest üritus on "mööda maad laiali". Loodusfotograafide ja reporterfotograafide erinevust ei pea kirjeldamagi. Üks ründab, teine varjub.

Ka pulmafotograafidel kujunevad välja omad maneerid. Rakursid ja võttekohad on pigem turvalised. Mõneti on see arusaadav - kuni teed kunsti, võid mõne olulise hetke maha magada. Harva kasutatakse piisavalt laias ulatuses fototehnilisi võtteid. Eks seegi ole mõistetav. Pulm on pikk päev, algab juba varajastel lõunatundidel make-upiga ja kestab üle südaöö... jaksad sa siis oma 10-20 kilose fotokotiga teha veel aegvõtteid jms?! See, kes mõne lahedama rakursi nimel jaksab peomelu tulipunktist joosta eemale ja tagasi, teeb seda vaid suurest kirest fotograafia enese vastu.

 

 

Mul on olnud rõõm koos töötada selliste toredeta fotograafidega nagu Enno Rätsep, Rene Riisalu, Kristiina Männik, Annika Metsla, Urmas Ääro, Jarek Jõepera, Terje Atonen, Mari Pukk jne. Häid fotograafe on palju ja neid tuleb aina juurde. Loomingulist elevust valmistas täna aga Valdur Rosenvald, kellega ma pole kohtunudki. Nii et, räägin puhtalt mulje pinnalt. Loominguline, värske ja julge lähenemine ning erakordselt mitmekesine stiil. Hea meelega kasutan seda harva võimalust kedagi kiita, teda ennast tundmata Smile

http://rosenvald.com/et/galerii/pulmagalerii

Terviklikuma pildi saab ikka läbi pulmaalbumite:

http://rosenvald.com/et/galerii/pulmad/maria-ja-ben

head rännakut,
Ivo Eggi