
Tollel saunaõhtul sõidutati mind ööseks tööle (käisin siis öötööl). Hääl mul veidi värises ja põsed õhetasid, töökaaslane muigas, et teadagi, mis see tähendab. :P Kui C. oli taas koju jõudnud, otsustasin, et ei korda eelmiste suhete vigu ja rääkisin msn-nis kõik välja, mis arvasin, et ta peaks teadma - kõik mineviku varjud sai korraga päevavalgele toodud. Ise veel lootsin, et oh, see peaks ju mehe ära ehmatama küll. Aga tema suhtus asjasse rahulikult, nagu ka edaspidi kõigesse muusse. Ei teadnud, kas olla selle üle õnnelik või kurb.
Nii me siis iga päev kohtusime, leppisime kokku, et kui aasta pärast koos, siis kihlume. Ja unistasime majast ja lastest ja koerast ja kassist ja.. Panime ka esimese pulmakuupäeva paika. 13.07.2007. Reedene päev.
Samal ajal tegin lõpueksameid, olin angiinis, kaklesin eksiga. Kui enne meie suhted olid veel kuidagi enam-vähem, siis peale seda, kui C.-ga suhtlema hakkasin, pööras ta täiesti ära. Õnneks enam polnud mul soovi tema pilli järgi tantsida, vaid üürisin sõbrannaga oma korteri. Pea iga päev maandusin Keilas, kohas, mida ma enne ei sallinud ja läksin Tema juurde. Oli möödunud nädal saunaskäigust, kui tutvustati mind vanematele. Tean, et alguses oli probleem minu vanusega.. Kui isa küsis, kui vana ma olen, siis Tema ütles, et peaaegu 19. Õnneks mehe vanemad ei lasknud minu noorusest häirida ja hakkasime hästi läbi saama.
Elu oli lill. Ainuke asi, et ma olin hirmus väsinud. Automaatselt arvasin, et see on pingelangusest - eksamid läbi, kool läbi, probleemid armuelus lahenenud, elasin kohas, kus oli rahulik ja hea olla.. Kuid läks mõned nädalad mööda ja asi ei läinud paremaks. Paar päeva enne lõpupidu tuli sõbranna rasedustestiga koju ja käskis wc-sse minna. Selleks hetkeks ma olin aru saanud, et tegelikult on asjalood.. Sedapsi. Aga kui nägin kahte triipu testil, siis .. Olin kergelt öeldes shokis. Teadsin, et aborti ma ei tee. Isegi, kui jään üksikemaks. Kuna mu ema on üksikema, siis sellega kohe arvestasin ja ka kujutasin ette, mida see tähendab. Ainuke asi, et... Kes C.-le räägib??
Sain õhtul temaga kokku, nagu alati. Mäletan, oli veel jalka EM vist.. Süda peksles, kui jänesel. Avasin suu, tõmbasin kopsud õhku täis, kuid üle huulte ei tulnud midagi. Ja nii terve õhtu. Tema muidugi ei saanud arugi, et midagi võiks mul südamel (südame all) olla. Veel öösel, kui ta mind tööle viis, mõtlesin, et paiskan kõik ruttu näkku ja torman minema, kuid mõtteks see jäigi.
Järgmine päev uus katse. Ütlesin, et mul on jalutamisisu, lähme jalutama. Suunasin teda suhteliselt suurele ringile.. Enda enesetunne oli veeel hullem, kui eelmine päev. Ega nüüd C. vist aimas, et miskit on teoksil, aga ta ootas kannatlikult, millal ma jänese püksist välja saan. Ise ka takkajärgi muigan, et asi polnud ju niiii hull. Või noh, oli siiski. :P
Nägin juba teeotsa, kuhu pöörates oleksime maja juurde tagasi jõudnud. Mõtlesin, et aitab! Jäin seisma, vaatasin talle otsa ja ütlesin, et ma ootan last. Ja et temal on kolm võimalust: kõndida meie elust igaveseks minema, jääda osaks lapse ellu, kuid mitte minu või siis olla täisväärtuslik pereisa. Ainuke asi, et viimase puhul pole enam ümbermõtlemise võimalust. Vaatasin talle otsa ja nägin, kui see kõik talle kohale jõudis..
Järgneb..
- Kommenteerimiseks logi sisse
- loetud 6477 korda
küll sa oskad ikka nii põnevalt kirjutada ja kõige huvitavama koha pealt pooleli jätta, et jube põnev on oodata sinu järgmist lugu, et mis siis edasi saab:) Loodan, et sa sellega väga kaua ei venita, põnevust tahab tappa:P
Ühtin sinu arvamusega Bride2008!
Mul läksid ka kohe silmad kilama kui nägin, et olid jälle kirjutanud :D Jään samuti järge ootama... aga kirjuta siis kohe pikemalt :P nagu esimene oli ;)
Väga väga põnevalt oskad tõesti kirjutada:) Huviga ootame järgmist osa:)
/Zeal without knowledge is a runaway horse/
http://www.kaikuusik.com
[url=http://daisypath.com][img]http://da.daisypath.com/5Ey5p2/.png[/img][/url]
Aitäh. :)
Eks ma kirjutan, kui uus inspiratsioonilaks tuleb. :)
************
Kui mu kõrval vaid,
Päevi jagad ilusaid,
Käime läbi koos kõik maailma teed.
************
Kui mu kõrval vaid,
Päevi jagad ilusaid,
Käime läbi koos kõik maailma teed.
nii huvitav on lugeda:) logisin täna sisse ja vaatasin et oh lahe saab nüüd teada kuidas siis asi pulmadeni viis, aga ei, läheb hoopis põnevamaks:) ootan ka järge!
Kõige mõnusam sinu kirjutistes on see, et
tead piiri kus peab lõpetama
et oleks mida uut oodata:)))
nagu muumipapa memuaarid juba:P
aga oi oi hoopis huvitavamad:)))
No nii tore lugeda, sa ikka tõeline sõnasepp:P
Ootame aga järge, siiamaani väga põnev!!!
http://www.kardaan.pri.ee/maris/kutsed/
ootan juba pingsalt järgmist osa :) nii põnev jutt.
ära liiga kaua venita uue kirjutamisega ;)
Pulmad.ee põnevaim blogi :D tõeline järjejutt, et ootad aga uut osa.
Megahea blogi;)
Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:
Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev okt'08
sama siin ootan järge :)
ohh, kui põnev tõesti. Ohh, kuidas ootan juba järge. Elus juhtuvad ikka asjad, mis juhtuma peavad ja ikka õigel ajal....:)