Minu kolmas pulm ehk korraldada ise või mitte - Igasugused pulmadega seotud eel- ja järellood

Sisestas IvyWalker,

Kuidas siis kolmas pulma tähistamine läks? Oeh, ei ole siiamaani neist tähistamiste jadadest välja saanud. Just saatsin õnnitlevad töökaaslased koduteele ja puhkan selga. Vaeseke on viimasel ajal nii palju vatti saanud ringijooksmiste ja orgunnimiste käigus.
Niisiis. Täpselt kuu pärast tseremooniat palmide all, kolm aastat pärast meie ühise tee algust ja 40 päeva pärast ametlikku registreerimist pidasime kolmanda pulma ja seekord sugulaste-sõprade seltsis.
Väga raske oli otsustada, kes sisse, kes välja jääb. Selles osas leppisime kokku, et töökaaslastega istume hiljem. Siis otsustasime vaid väga lähedaste sõprade ja sugulaste kasuks. Kellega pole juba aasta otsa suhelnud, pulma ei kutsu. Ah, ma ei tohigi öelda ju pulm, vaid "tähistamine". Pulmad meil olid juba ära, toonitas peigmees! Vabandust, abikaasa!
Väga tihedast sõelast ja otsustamisest jäi sõelale 40 inimest... Ja sedagi on üsna palju!
Suuremas osas oli see pidu minu emale, kes lohutamatult vaid nuttis, kui meie salakavalast plaanist teada sai. Muidugi oli vaja tema ääretult, põhjani solvunud hingekest rõõmustada. No ja pidu nähtavasti ka seda eesmärki täitis.
Pidu algas 18.27 rongkäiguga. 18.10 saabusid meie kodu õuele diskorid, kes õhtul muusikat tegid, abikaasa polnud veel pulmariideid selga pannud. Mina huilgasin täies riietuses uksel, et ta kiirustaks. Õeh - tunne polnud ikka üldse sama, kui need riided uuesti selga said.
18.30 alustasime 25minutilist teekonda rongkäigu alguspunkti, kus rahvas juba ootas. Auto sai kaunistatud lintide ja lilledega ning nägi muideks VÄGA uhke ja ilus välja.
Enne kohale jõudmist haarasime ühe külalise autojuhiametisse ning tuututasime kohale. Külalised said uhked lindid ning tegime ka suure ühispildi, kus kõik veel piduriides olid. Käisime läbi kohad, kus esimest korda kohtusime, kus mina teda esimest korda nägin, kus tema mind nägi ning panime sinna lindid.
Rongkäik oli igatahes vahva - mulle meeldis tuututada ja lehvitada. Eriti uhke oli ema, kes sai meie taga sõitis ja ka kõige rohkem oma vana mersut prääksuma pitsitas. Kui me ussi hakkasime tegema, siis helistas ta paanikas: "MIS TE HULLUD TEETE?!" "Niimoodi tehaksegi rongkäigus." "Tehakse ka vä?" Ja juba ta tiiru-taarutas ühest tee otsast teise. Tädil oli ainult süda pahaks läinud.
Kui hakkasime jõudma kodu juurde, siis lasti õhku ilutulestik - kes, mida, miks?
Ja hoplaaa - naabrid olid end välja ajanud, pannud tee kinni, suure pakukese kirvega valmis ning tite riietamiseks. Tegime oma ülesanded ära ja andsime tasuks viinapudeli.
Õuele jõudes jagasime külalistele ka ametid. Igaüks sai midagi toredat - enne leppisin iseendaga kokku, et mingit vorstikeerajat-lapsehoidjat-ettekandjat ametiks ei pane. Tundus, et kõik olid rahul.
Siis vahetasime riided ja läks vorstikeeramiseks. SUUUR oli kurvastus, et ilm vedas alt. Olime arvestanud, et kogu grill on õues, aga nüüd.... kogu rahvas tuli mahutada meie pisikesse majakesse. Vihma ladistas...
Aga tuppa me kuidagi mahtusime.
Sõime. Vend tegi küünlavalgel mõned lood kitarril ja laulis. Siis veel sõime. Tegime viktoriini. Sõime. Mängisime minu küsitletud mängulauaga "Rooside sõda". Sõime. Kinkisime vanematele Mauritiuselt ostetud albumid koos pulmafotodega. Emadele kinkisime Aqva spaa paketi. Oli karaoke. Tantsurühm esines. Ämmatantsitaja tantsitas ämma jne.
Kuid ma ütlen nüüd lihtsama peo orgunnijana - MURETSEGE SUPER PULMAISA VÕI PULMAKORRALDAJA!
See oli ulmekas! "Mul pole sokke kaasas, palun laena sokke, palun laena mulle vööd, kus on leivad, kuhu vorstid panen, kust tooli saab, millal viktoriin tuleb, kus tordid on, kus viinad on, kus kahvlid on, kuhu ma selle panen, kust selle toon, kuhu selle viin, lõbusta marit, lõbusta jürit, lõbusta matit, lõbusta katit..." Ja seda ei rääkinud külalised omavahel, vaid neid küsiti MINULT ja ma pidin iga küsimusega tegelema ruttu ja üksi. See oli raske! Pidin iga küsimuse juures jääma neutraalseks ja rahulikuks, aga neid küsimusi tuli absoluutselt iga 5 minuti tagant ja inimesed armastasid ka korraga küsida ja nõudlikult vastust oodata.
Peamine puurija oli ema, kes õhtu tipphetkel kargas ahastuses tuppa, kus viktoriini tulemusi kokku lõin ja ohkas, et kogu pidu laguneb koost- inimesed lähevad laiali. Siis ma päris vihaselt juba nähvasin, et rahunegu maha ja ärgu närvitsegu. Siis olid juba endalgi närvid püsti. Seepeale ta muidugi solvus. Kuid juba mõne minuti pärast kostis teisest toast kõva laulmist. Inimene närvitses lihtsalt niisama ja ajas minu niigi pingul oleku lõhki.
Kutsele olin märkinud, et 1.27 on pidu läbi ja pererahvas saab ka õhtale.
Kell oli 2 läbi ja mu selgroog pidi tagumikust välja kukkuma, sest õhtu jooksul polnud jõuda MITTE HETKEKSKI ei istuda ega ka süüa. Olin täielik vare. Kui siis rahvas täiest kõrist viinauimas (oma aruga) karaoket röökisid, siis palusin kõigil veel viimased laulud teha ja õue siirduda. Võib-olla oli see kohalolijate jaoks äärmiselt ebaviisakas, aga ma ei kujuta ette, kuidas ma oleks kõrvaltoas magada saanud, kui mu seljas on meeletud valud ja teised lihtsalt röögivad kõri põhjast. Nii palju nahaalsust mul ikka on, et oma tervist ülemaks kui muu pidada (öösel on telefon väljas - tulgu või veeuputus).
Rahvas kogus viinapudelid ja söögid kokku ning pidutses kuuldavasti kella 5ni edasi. Hommikul ronisid kõik vaikselt tagasi ning sõime veel maitsvaid jääke. Kella kolmeni koristasin mina armsa sõbrannaga, mida veel koristada andis. Lõpuks pool 4 sain rampväsinult magama.

Loo moraal - üksinda sellise ürituse iga külje eest seista on VÕIMATU! Ma olin alati 100% kindel, et ma korraldan kõik ise ja teen ise, aga olgu taevas tänatud toredate pulmaisade ja pulmakorraldajate eest. Kahju muidugi, et ma seda üritust kõrvalt nautida ei saanud. Tahaks ka kord tegutsevat pulmaisa näha ja ise lebotada :(
Pulmas saad olla kas pruut või pulmakorraldaja, aga kindlasti mitte need kaks asja koos. Saab ikka koos olla, kuid kumbki amet ei saa väärikalt esindatud.
Üritus oli muidu ilus ja meeldejääv. Kuna ta ei olnud pulm, vaid siiski tähistamine, siis oli üritus edukas. Kuid ma usun, et ka lihtsa pulmana oli see tore.

Keda ma siis selle eest tänan?
Nagu Mari-Leen Kaselaan auhinda vastu võttes: eelkõige tänan ma iseennast :-D
Selveri köök tegi imemaitsvad salatid - 500 eeku 40le inimesele ja 2 kg rosoljet jäi veel üle ja koerale.
Grillvorstikesed mingi miljon kilo, 10 liitrit veini jäi üle (ei mäleta, palju kokku oli), mitumitu liitrit viina - liitrike jäi üle, 10 suurt krõpsupakki, hunnik dipikastmeid, hunnik porgandeid, kurki, juustu, kringleid ja suuuured tänud emale, kes tegi 6 torti - kahekorruseline martsipani pulmatort, maasikatort, tiramisu, jogurti-marjakook, sokolaadikook ja jumal teab, mis veel.

Eelarve: midagi 5000 krooni kanti.

Ja lõpetuseks tahaks tervitada kõiki pulmaisasid ja pulmakorraldjaid!