Salatsevad Ebaromantikud - Igasugused pulmadega seotud eel- ja järellood

Sisestas GALLIK,

Me otsustasime abielluda.

See lause on kõige täpsem viis selgitamaks, mis toimus. Ei olnud ei romantilist "Kas sa abielluksid minuga" küsimust ega sõrmust. Isegi idee ei olnud mehe poolne.

Sõitsime nimelt parasjagu meie siis autoga. Ja sõidu ajal, nii muuseas, teatasin mina, et oleks ainuõige asi meie kooselu seaduse silmis ametlikus teha. Minu mõttes oli selline imepisikene üliametlik registreerimine, ainult mina, mees ja (soovitatavalt tore) perekonnaseisuametnik. Minul oleks see sama kleit seljas, mis kaks aastat tagasi vanaema leerilõpetamise puhul kinkis ja elukaaslasel oleks vorm ja kõik oleks rahul. Õhtul kutsuks vanemad ja sööks kooki ja oleks õnnelikud. Kunagi mõne aasta pärast teeks ehk ka laulatuse ja suure peo, nagu päris pulmad.

Üllataval kombel oli mu mees isegi täitsa nõus selle ideega (enamasti ta hakkab soiguma niipea kui ma mainin sõna pulmad) kuni ta pea valutama hakkas ja rohkem sellest rääkida ei tahtnud.

Ja siis tuli tänane päev.

Sõidame siis taas autoga ja arutame vaikselt jälle seda asja, et võiks ju nagu, kui mees järsku teatab, et teeks ikka kohe laulatuse. Et temale ei meeldi ikka selline täiesti salaja abielluda. Muidugi keerasin mina oma kraanid kohe valla(rõõmust muidugi). Et saangi mehele? Ja kohe päriselt päriselt? Tegelt? Ei peagi kolmekümnendat eluaastat ootama?

Aga mul oli tingimus ka. Kui juba päris pulmad, siis päris pulmad. Valge kleidiga ja peoga.

Kellelegi rääkida me veel ei taha, teeks nagu üllatuse siis kui plaanid on selgemad kui ainult kuupäev.

Ja nüüd ma siis planeerin siin, üksinda. Päris hirmus on.

Ahjaa,

16.04.2016

Selline kuupäev siis.

K.R.
Võrgust väljas
Liitus: 14 Aprill 2015 - 13:30
Re: Salatsevad Ebaromantikud
3 September, 2015 - 19:39

Nii vinge! :) Otsi Facebookis "Pulmad 2016", sealt saba kindlasti abi ja ideid! ;)