Unistuste pulmad läbi aegade kõige koledamal suvel - Igasugused pulmadega seotud eel- ja järellood

Sisestas pulmad2015,

Jah... kes oleks võinud arvata, et 2015. aastal on nii kehv suvi. See oli ju meie valitud aasta! Samuti sai ka kuupäev valitud selle järgi, et no ALATI on ju 25. juulil ilus ilm olnud. Ehk siis kõik oli rohkemgi kui aasta tagasi välja arvestatud, eirates loodusseaduseid. Ka külalistele sai eelteadetes mainitud, et kindlasti on väga kuum ilm ja muretseda polegi millegi pärast vaja.
Tegelikult läks kõik ikkagi ideaalselt, kuna 25. juuli ei olnudki kõige hullem ilm. Täitsa sobiv pulmadeks. Ei olnud hirmsat higistamist ja meie aastakümneid vana auto ei vajanudki eripeatust, et teda putitada.

Nüüd aga kõigest veidi lähemalt.

Kuigi ilm on üks suur asi, mille pärast paarikesed muret tunnevad, siis tegelikult oli muresid palju-palju rohkem. Ja igal juhul selliseid, mida me poleks uneski ette näha osanud. Igal juhul ärge otsustage oma pulmadeks ise sadu lilli maha külvata. Mõeldes, et saab ju odavamalt ja maad on. Meie plaan oli nimelt siis päevalillepidu teha ning kasvatada lilled ise maal valmis. Kõik oli planeeritud, seemnepakkidelt loetud: jah, need valmivad juuliks kindlasti! Ainult, et selle aasta suvi oli erakordne. Kuna suve ju tegelikult polnudki, siis augusti lõpus saime nautida seda päevalillevälja kodus ja vaikselt naerda, et on ikka rumalad küll.

Kui ikka ise oled ainult paar korda elus pulmas käinud, siis puuduvad sul igasugused teadmised, mida ja kuidas teha. Õnneks on olemas õpetajaid. Nii häid õpetajaid, mõtlen siinkohal siis tegijaid, kes pulmade korraldamisel abiks saavad olla, kui ka halbu õpetajaid, nagu vanemad-sugulased ja sõbrad, kes teavad ju paremini. Eriti meeldisid mulle vanemate õpetussõnad, kus nõukogudeaegsed traditsioonid ongi kivisse raiutud. Aga kes mäletab muinasaegseid Eesti pulmade traditsioone? Kust maalt algavad siis need traditsioonid, mida kõik nö teavad? Otsustasime mitte mõelda „kastis“ ja teha neid asju, mis meile meeldivad.

Muredest aga ei soovi ma selles blogipostituses kirjutada ja tõesti….hakkan mõtlema, et igasugused mured seoses pulmadega on hakanud ähmastuma ning alles on jäänud ainult head mälestused meie pulmapäevast. Tundub, et kõik katsumused tuleb hea pulmapäeva nimel läbida, seega ärge võtke neid takistusena, mida pole võimalik ületada. Veel vähem ärge mõelge sellele, et äkki me ei peagi abielluma, kuna kõik läheb nii valesti.

Meil oli tegelikult väga lihtne pulmi korraldada, kuna olime kõigis asjades ühel nõul. Võtsime seda kui ühte suurt pulmade projekti. Meil olid ühesugused visioonid ning probleemid ei tekkinud meis endis, vaid muudes asjades meie ümber. Alustasime planeerimisega umbes 14 kuud enne pulmi ning panime paika ajakava, kuidas eesmärgipäraselt „projekt“ ellu viia. Niimoodi asjad ühtlaselt ka pika aja peale jaotades ei tekkinud kordagi stressi või hirmu, et midagi ei saa tehtud, samas oli ka finantsiliselt talutavam kulud pika aja peale jaotada.

Tegime kohe algul selgeks, mis on pulmas meie jaoks olulisimad asjad. Nendeks said pulmaisa, fotograaf ja bänd. Seega neile pöörasime kõige rohkem tähelepanu. Kuigi peab ütlema, et just meile sobivate inimeste leidmine oli küllaltki lihtne. Siinkohal tänan meie suurepäraseid tegijaid: pulmaisa Veiko Veiertit, fotograafi Valdur Rosenvaldi ning pulmabändi Margus Vaher ja Alkeemikud. Mille järgi siis otsust teha, küsite? Jälgige oma sisetunnet, suhelge nende inimestega ja loomulikult surfake internetis nende kohta kompromiteerivat infot otsides :) Pulmaisa valikul jäi sõelale kaks inimest. Kuna teine oli meie valitud kuupäeval juba kinni, siis Veikoga kohtudes ei pidanud me vajalikuks teda kellegagi võrreldagi. Ta sobis meile kohe! Üleüldse sai tegelikult meie pulmade korraldamisel oluliseks just see esmamulje ja sisetunde järgimine. Fotograafi valides olime välja otsinud 4 erinevat fotograafi. Et valikut teha, võtsimegi ette nende tööd ning püüdsime end nendele piltidele mõelda, kas sooviksime selliseid pilte või mitte, kas see fotograafi pildikeel meeldib meile või mitte. Sõelale jäi 2 fotograafi. Lõplik valik sai langetatud ikkagi sellest lähtuvalt, et Valdur oli siiras, viisakas ja sõbralik. Kõige lihtsam valik oli bänd. Vaatasime siit kodulehelt pakutavaid bände, kuulasime nende helinäiteid ja otsus oli tehtud. Vabandan, et ma nüüd nii ütlen, aga teised peavad oma helinäidetega väga palju rohkem vaeva nägema, ka need, kes igal aastal siin soosituimad pulmabändid on. Meile nad kahjuks muljet ei avaldanud. Loomulikult see ei tähenda seda, et lives nad meile ei oleks sobinud. Äkki oleksid....no ei tea....selleks ootame pulmakutseid, et näha ka teisi bände.

Muidugi on olulised ka teised pulmadeks vajalikud komponendid, eelkõige siis pulmakoht, aga meie panustasime oma aega ja raha eelkõige kolmele eelnimetatud komponendile, kuna leidsime, et nemad tekitavad pulmatunde ja õhustiku. Tagasi pulmakoha juurde. Kes oleks võinud arvata, et valime lõpuks ikkagi selle koha, mida kõige esimesena külastasime. Nii igal juhul läks. Küll taheti meile pakkuda teistes kohtades teisi kuupäevasid, küll taheti seapraadi ja kapsaid keset suve sisse sööta ja küll puudusid piisavalt paljudele ööbimiskohad. Tegelikult oli pulmakoha valimine vast üks kõige keerulisemaid ülesandeid. Kui sa paned kirja kriteeriumid: pidu 80le inimesele, ööbimiskoht 50le, korralik tantsuplats, kartul-kapsas-seapraad välistatud, maalähedane ja lõppude lõpuks peab ta ka ilus välja nägema, siis ega Eestis neid väga palju ei leidu. Jaaaa, me oleme veidrikud, meil oli palju kriteeriumeid, aga milleks me peaksime neist taganema? Ei peagi, tehke täpselt nii, nagu projekt-visioon „pulm“ teie peas ette näeb. Igatahes suure Eestimaa tuulamise peale sai siis otsus tehtud: Kuke turismitalu vastab kriteeriumitele ja neil on suur kogemus pulmade korraldamisel. Suur tänu Mariele, et Sa olid valmis igakülgselt meile vastu tulema ja täitsid kõik meie soovid!

Mis siis veel on oluline, mille valikust tuleks rääkida? Leiame, et teised otsused on puhtalt maitse küsimus. Tahan veel rääkida sellest, mis minu jaoks oli suur üllatus. Ehk siis pulmasalongidel on suur-suur samm veel minna. Kui sa pole 1.80 pikk ega kaalu 50 kg, siis pole Eesti poodidest mitte midagi osta. Saan aru, et tehaksegi standardseid kleite, aga pulmakleit ei ole miski, mis peab olema standardne. Niisiis peale mitmeid pulmakleidi otsinguid ma loobusin. Igas poes need ühed samad kleidid, ühed samad hirmsad sääsevõrgu materjalid, kallid hinnad ja põrnitsevad müüjad. Lasin endale oma pulmakleidi teha. Selleks leidsin Lee Reinula, kes ilusaid vintage kleite teeb. Ja hirmsa materjali asemel sain nahasõbraliku siidi ja põhimõtteliselt sama hinna eest, mis muidu taheti standardse kleidi eest saada.

Soovitused pruutpaaridele:

1. Kirjutage üles kõik, mis pulmaks on vajalik ja mõelge läbi, mis on teie prioriteedid
2. Jälgige sisetunnet inimestega kohtudes
3. Küsige, uurige tegijatelt, mida peaksite veel teadma
4. Täpsustage enne pulmi kõigiga üle, mida te nendelt ja millal ootate
5. See on teie päev- seega tehke ikkagi nii, nagu teie unistate
6. Absoluutselt kõik külalised on teie pulma valmis panustama, kui vaid annate neile võimaluse
7. Ja kõige tähtsam, ärge unustage, et see sündmus on Teie jaoks üks ja ainus.

Kuna pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis siin väike stiilinäide meie pulmadest:
http://rosenvald.com/et/blogi/item/145-kairi-ja-andro

Veelkord soovime tänada meie kalleid abilisi:

Pulmaisa: Veiko Veiert
Registreerimispaik: Puraviku Tuuleveski Sepikoda
Abielu registreerija: Marju Pajo
Registreerimise muusika: Viivika Viickberg
Peopaik ja catering: Kuke Turimistalu
Sõrmused: Mati Kullaäri
Soeng ja meik: Natalia Shishkina
Bänd: Margus Vaher & Alkeemikud
Fotograaf: Valdur Rosenvald
Floristika ja dekoratsioonid: Pääsukese pesa
Pruudi ehted: Sysimust