Armastus - Igasugust

Sisestas Popsu,
Blogide kategooria: 

Kusagilt olen kuulnud või lugenud, et Koraan väidab, et armastus sünnib abielust.

Peale 4 aastat kooselu tunnen tõesti nii. Iga päev muutub mulle see inimene aina kallimaks ja kallimaks. Kohati tekib mul hirm, sest tunnnistan salamisi endale, et olen sõltlane. Kõige vahvam, et mulle tundub, et mu mehega toimub täpselt sama asi. Tore on olla koos, tore on vanduda endale igavest armastus aga mis siis kui...? Need kolm täppi enne küsimärki ajavad mind kohati ahastusse. Peale seda, kui mees nö "broneeris mind kinni" kihlasõrmusega tunnen ennast teist moodi. Olen kuidagi tõsisem ja mõtlen aegadele, mis meid võivad koos ees oodata. Naljaga pooleks kujutan teda ette vanana, hallide juustga (või äkki kiilakana), kandmas vanu toasusse, patsutamas õllekõhtu ja torisemas mingite tühiste asjade pärast. :D:D Ja ausalt öeldes, see pilt mind ei heiduta, armastan teda sellegi poolest.
Nagu öeldakse nii heas kui ka halvas.
Huvitav, kas ta mind ka armastab koos proteeside, kortsude ja lontis rinnaga... :D???
Igaks juhuks ma tema käest seda ei küsi... muidu veel mõtleb ümber :D

printsessike
Kasutaja printsessike pilt
Võrgust väljas
Liitus: 28 Juuni 2008 - 13:45
Re: Armastus
20 Märts, 2010 - 08:53

ei usu et ta sul ümber mõtleb. Kui ta sind sellisena armastab ja on lubanud sinuga nii heas kui halvas olla, siis peaks ta ikka oma lubadust täitma ja kui tema jaoks on tõesti halb see et oled proteeside, kortsude ja lontis rinnaga siis küll ta selle üle elab. Pealegi ega ta ise ka nooremaks jää:P

eggi
Kasutaja eggi pilt
Võrgust väljas
Liitus: 20 Okt 2006 - 02:26
Re: Armastus
29 Märts, 2010 - 16:05

 

Mulle meeldivad sinu mõtted. Seda just eriti minu eilse filmikogemuse taustal - "Mäleta mind". Soovitan soojalt, hakkas kinodes jooksma.  

"Aeg on siin!", tahaks parafraseerida ühe hiljutise eesti dokfilmi pealkirja (kuigi filmi ennast pole veel näinud).  On vaja suurt julgust, et lasta tulevik vabaks. Mõistagi, paberile lesima jäänud allkiri annab turvatunnet, aga kevadet see hinges üksi ei hoia. Allkirja me anname küll korra, aga seda "Jah"-i peaks kuulma igal hommikul. Selleks tuleb teetass tühjaks teha. Tuleb hingata ja anda hingata.

Raskeim ongi armastada vabalt, kuigi see kõlab jaburalt. Aga kui seda me just ihkamegi - omada vaba inimest... Vastasel juhul oleks armastusel hind. Omada orja pole ju midagi ilusat. Omada alluvat pole mingi kunst. Omada puurilindu pole mingi raskus. Omada aga tuuleiili... Mis siis, et see on paradoks. Mis siis, et selleks peab meistki tuuleiil saama. Seesama puhang, mida ootame hommikul akent avades. 

Palju pole vaja, vaid teadaolevast olla vaba. Siis me inimest näemegi. Nii nagu vabadus korrutustabelist meil arvutada võimaldabki. Küll Sinugi mõtetes Sinu mees saab hingata. Nii hingata, et temagi ütleb sulle "Ma näen sind". Sarnaselt Jake Sullyle, kelle ees seisis Neytiri. Sest on küsimusi, on avatust. Küsiv meel hoiab tassi tühjana - et uus tee saaks voolata, värske ja kuumana. Ja ma mõtlen, et kuni pilgud kohtuvad, ei olda teineteisele teps mitte proteeside kandjad, ega õllekõhu patsutajad. 

Kuni aeg siin on, on ka vanadus ilus. Ja siis pole vahetki, kas magustoit süüakse esimese või viimase roana. 

Nii et, sõltu edasi ;)

parimaga, Ivo Eggi

lugupidamisega,
Ivo Eggi