Meie algus.... - Igasugust

Sisestas Solarineiu,
Blogide kategooria: 

Kuna pulmad on juba üsna varsti, siis olen viimasel ajal tihti meenutanud, kuidas me üldse kokku saime ja kuidas „minast” ja „temast” sai „meie”. Siiamaani tundub see nii uskumatu....

Kõik sai alguse 2. detsembril 2005, kui kohtusime ühise sõbranna soola-leivapeol. Teadsin temast sõbrannade jutude järgi, korra suhtlesime ka interneti vahendusel, kuna otsisin pika aega edutult internetist ühte lugu ja sõbrannad väitsid, et vot tema on see mees, kes leiab ükskõik mida internetist. Ta leidiski mu loo ülesse, aga sellega me suhtlemine piirduski. Soolakas oli paar nädalat hiljem. Kui ta sisse tuli, siis nagu ikka tehti tutvusring ja tutvustati ka meid omavahel. Ütlesin talle, et olen seesama neiu, kellele ta seda laulu otsis. Soolakal mängisime erinevaid mänge, sealhulgas ka Aliast – sattusime ühte võistkonda. Peo jooksul panin tähele, et noormees oleks nagu minust huvitatud – ei olnud midagi konkreetset, aga sa ju tunned ära, kui inimene sind teistsuguse pilguga vaatab. Ka sõbrannad rääkisid köögis, et näe, sulle visatakse silma. Lood olid aga keerulised, sest esiteks oli mul tol ajal teine noormees, ja teiseks olin kuulnud omalt parimalt sõbrannalt, et talle nagu meeldiks see noormees, aga ta ei saa aru, kas nagu sõber või midagi enamat. Kuna kõik üritasid paaniliselt neid paari panna omavahel, siis ta ei saanudki aru, kas ta siis on temast üldse huvitatud või lihtsalt see „paaripanemine” tekitab selliseid mõtteid. Teadsin, et ma elu sees ei hakka vaatama noormeest, kellest on huvitatud mu sõbranna. Õnneks on meil läbi elu väga erinev maitse meeste suhtes olnud :) Ütlesingi kohe, et unustage ära, võibolla tema midagi üritab, aga minu poolt ei ole tal lootust (yeah right ;P) Noormees aga endiselt „ajas ligi”, jäi korra vaikseks, kui mu tolleaegne kaaslane helistas (ta sai aru küll, kes see on), aga mõne aja pärast kõik jätkus. Soolakas lõppes sellega, et mul tuli meelde, et mul on veel üks lugu, mida tahaks netist tõmmata, aga jälle pole leidnud. Kirjutasin talle paberi peale loo nime ja palusin otsida.

Paari päeva pärast oli lugu leitud :) Parim sõbranna aga helistas mulle ja küsis, et äkki tahan temaga Soome minna 10.detsembril. Olin nõus, siis sain teada, et kolmanda inimesena tuleb mu tulevane :) Sõbranna tahtis ikka selgust saada oma tunnetes ja mõtleski, et läheb kutsub teda kaasa väikesele reisile, kus ei ole neid „paaripanijaid”. Ma olin paanikas, ausalt....sest ma kartsin seda, et Soomes hakkab noormees jälle silma viskama ja see teeb sõbrannale haiget. Helistasin noormehele ja ütlesin, et mul on temaga vaja rääkida. Leppisime, et saame kokku 9.ndal detsembril õhtul peale tööd. Plaan oli siis selline, et ütlen talle, et ei ole rohkem kui sõprusest huvitatud ja et ta Soomes ei teeks midagi sellist, mis võiks sõbrannale haiget teha. 9nda hommikul aga küsis ema, et kas ma mäletan, et täna lähme kogu perega Harry Potterit vaatama. Mida? Täna???? Olin täitsa ära unustand....Harry Potter on alati olnud perekondlik üritus, et kui uus osa välja tuli, siis läksime kõik koos kinno – kõigil oli ju huvitav – nii minul, vanematel, kui ka kahel nooremal vennal. Helistasin noormehele ja ütlesin, et täna on lood nii, et pean perega Harry Potterit minema vaatama, et äkki ta tuleb siis kaasa ja pärast räägime (ta kodu asus suht kaugel kesklinnast ja oleks mõtetu linna tagasi minna peale tööpäeva lõppu). Ta oli nõus. Nii kohtuski ta kohe esimesel „kohtingul“ ka kogu minu perekonnaga :) Ütlesingi emale, et kinno tuleb meiega üks noormees. Ema ei küsinud mitte ühtegi küsimust, kuigi teadis, et olen ju kellegi teisega koos. Vaatasime filmi ära. Vanemad läksid koju, me siis läksime jalutama. Ja just tol hetkel kui ma plaanisin hakkata rääkima, ehk siis ütlema, et ma ei ole temast huvitatud ja tahtsin paluda tal Soomes „korralik“ olla, võttis ta mult ümbert kinni ja....ma ei saanud enam ühtegi sõna suust välja! Väljas oli väga külm ja ta pakkus, et lähme äkki tema juurde ja joome teed, saame rääkida ka. Läksimegi. Ütleme nii, et tol õhtul ma koju ei läinudki....õhtu jooksul küll ütlesin talle, et me järgmine päev ei tohi näidata, et meie vahel on midagi, sest äkki see on mingi lühiajaline teema, aga see teeks sõbrannale siiski haiget. Teadsin, et kui sõbranna saaks teada, mis toimub, siis ta ütleks kohe, et ta ei ole tegelt absoluutselt huvitatud ja astuks kõrvale. Järgmine päev läksimegi erinevatel aegadel sadamasse ja päev otsa käis selline teater et jube.....muidu käitusime nagu üksteist ühe korra näinud inimesed, aga kui sõbranna ära oli, siis võeti käest kinni jne.

Jõudsime koju....tema koju :) Helistas sõbranna, kes arvas et olen oma kodus, ja rääkis, et ei, ta siiski ei ole vist huvitatud, et ei tekind seda keemiat. Kivi langes südamelt.....aga rääkisime me talle sellest alles 2 nädala pärast, kui oli kindel, et see suhe ei lõpe veel niipea. Praegu saame kõik kolmekesi väga hästi läbi ja naerame kui seda Soome teater-reisi meenutame.

Oma endisele noormehele helistasin järgmisel hommikul peale Harry Potteri õhtut ja ütlesin, et meie vahel on kõik läbi. Põhimõtteliselt sellest samast esimesest õhtust oleme ka koos elanud. Läksin koju vaid siis, kui järgmisel päeval pidi eksam ülikoolis olema ja oli vaja õppida. Mingil hetkel ütles noormees, et kuule, sul juba minu juures rohkem asju kui kodus, et äkki tood siis kõik ära :) Olin nõus....

5ndal päeval ütlesin, et armastan teda, ja see oli sulatõsi. Umbes 3 nädala pärast sain ka vastuse „mina sind ka”. Kuu aja pärast ostis mees uue auto ja pani mind kasutajana tehnopassi kirja. Siis sain aru, kui tõsiselt ta tegelikult minusse suhtub. Varsti sain ka maja võtmed.

Aasta pärast seda kohtumist lamasime rahulikult pühapäeva hommikul voodis ja vaatasime telekat, kui ta ütles, et tahaks minuga lapsi saada ja abielluda. Ma olin niiiiii õnnelik :))) Tema jätkas, et materiaalselt oleks parem teha pulmi aastal 2008, aga kuna ma rasedana ei soovinud pulmas olla, siis arvestuste järgi sünniks laps alles 2009 aastal. Tema ütles, et ei tahaks nii kaua oodata. Leppisimegi kokku, et laps tuleb nüüd ja pulmad aastal 2008. 2 kuu aja pärast saingi teada et ootan last....sain teada sellest 13. veebruaril, päev enne Valentiinipäeva...olime temaga Selveris süüa ostmas ja juba kassas maksmas, kui ütlesin, et tahan vetsu, et maksku ta ära ja mingu autosse, ma tulen järgi. Enne WC-d läksin apteegist läbi ja ostsin testi, mis osutus kahetriibuliseks :) põhimõtteliselt jooksin õnneliku näoga parklasse, kallis pani just kilekotte pagasnikusse.....kallistasin teda kõvasti-kõvasti ja sosistasin kõrva, et mul on talle pisike kingitus valentiinipäevaks...mees vastas, et valentiinipäev ju homme...jah, aga ma ei kannata sellega homseni oodata....ja siis „kallis, sa saad issiks”....oi, te ei kujuta ette, kui õnnelik ta oli :))) Terve Selveri parkla vist nägi meid karjumas ja nutmas ja kallistamas :) Järgmisel päeval tegi ta mulle vastu üllatuse, tulin töölt koju ja terve magamistuba oli täis punaseid õhupalle südametega....osad olid maas, osad olid lae all heeliumiga täidetud ja osad nööridega voodi külge seotud, et tõesti oli tunne, et terve tuba neid täis :) Mees ütles, et need õhupallid riputame laiali mööda maja ja ära võtame alles siis, kui toome pisikese sünnitusmajast koju. nüüdseks on meie silmarõõm 8,5 kuune ja väike issi koopia :) Mees on olnud maailma parim issi üldse, viitsib lapsega tegeleda ja nii armas on neid koos vaadata .....

Sain ka n.ö. ametliku abieluettepaneku koos sõrmusega, 14.veebruaril 2008 (kuigi selleks ajaks olid juba pooled asjad broneeritud, aga siiski oli see väga armas). Ja nüüd ongi jäänud vaid 1,5 kuud meie suursündmuseni. Ja tema on esimene mees, kellega mul tekkis tunne, et vot selle inimesega tahaksin ma abielluda, lapsi saada ja vananeda.

minnimiki
Võrgust väljas
Liitus: 6 Aprill 2007 - 11:38
Re: Meie algus....
8 Juuli, 2008 - 21:34

:):):):)
nagu tänapäeva ilus muinasjutt juba, väga-väga armas lugu!

---
07.06.08

---
07.06.08

Bride2008
Võrgust väljas
Liitus: 8 Aug 2007 - 15:09
Re: Meie algus....
9 Juuli, 2008 - 09:21

äga armas kokkusaamislugu:) Mul kohe eriti huvitav lugeda, sest tean ka sinu ühest eelmisest mehest ju;) Aga tore, et sa leidsid mehe, kes sind tõesliselt armastab ja on valmis sinuga üks pere olema:) Kõike kaunist sulle ja ehk saame siis ka mõnikord kokku üle pika aja:)

Solarineiu
Võrgust väljas
Liitus: 20 Okt 2006 - 16:44
Re: Meie algus....
9 Juuli, 2008 - 10:24

Oh jah, selle mehega, keda Sina tunned, oli jah nii, et ilus oli asi esimesed pool aastat ja peale seda, kui ütlesin talle, et tahan lahku mina...oh kus siis tuli ilusaid sõnu ja vabandusi ja lubadusi, et ta nüüdsest muutub ja on hoopis teine inimene :))) Oleks pidanud ammu sellele lõppu tegema....aga samas poleks seda suhet olnud, et tunneks ma ju teid :)

Kuna kahjuks registreerimisele ma tulla ei saa nagu sa juba tead, siis luban, et astun läbi, kui sa proua staatuses juba :)))

Remember - dream is a serious thing....
23-08-08

Remember - dream is a serious thing...

Bride2008
Võrgust väljas
Liitus: 8 Aug 2007 - 15:09
Re: Meie algus....
9 Juuli, 2008 - 13:06

Jään siis kindlasti külaskäiku ootama ja rõõmustan sinu pärast, et sa õige mehe endale leidsid:) Aga ju siis tõesti oli millekski vaja ka seda suhet, kasvõi meie tutvumise pärast:)

Ole siis tubli ja orgunni hoolega:)

leiwoudw
Võrgust väljas
Liitus: 26 Märts 2008 - 07:23
Re: Meie algus....
9 Juuli, 2008 - 09:42

Tõesti väga armas lugu.. Lausa pisarake tuli silmanurka. :)
Jõudu ja jaksu teile! :)

rjad
Kasutaja rjad pilt
Võrgust väljas
Liitus: 26 Dets 2007 - 15:08
Re: Meie algus....
9 Juuli, 2008 - 10:24

Vahva lugu, eks see armastus kipub tulema siis kui me seda ei oska oodata ja vahel inimesega keda esmapilgul üldse enda jaoks õigeks ei pea :D

luuna2x
Võrgust väljas
Liitus: 30 Dets 2006 - 21:42
Re: Meie algus....
9 Juuli, 2008 - 19:09

Nii ka meie romanss alguse sai :)

Öeldakse ju ikka vanade inimeste poolt, et pauk võib ka harjavarrest käia :P

Igastahes armas!

Pilks76
Võrgust väljas
Liitus: 12 Sept 2007 - 21:13
Re: Meie algus....
9 Juuli, 2008 - 13:03

väga romantiline, igal ühel oma muinaslugu:)