19. juuli 2008 - meie abieluregistreerimine - Ilmalik registreerimine

Sisestas pulgajäätis,
Blogide kategooria: 

Öösel absoluutselt und ei tulnud, keerasin end pidevalt ühelt küljelt teisele vöi lamasin lihtsalt sellili ja vahtisin lage. Vastu hommikut tundus, et olin veits ikka sõba silmale saanud. Kell 7 oli äratus - oi kui raske oli ärgata. Minu ema askeldas juba köögis ja tegi parjasti kohvi - oi milline meeldiv kohvi aroom, see kohe virgutas pisut. Ruttu ruttu dushi alla, siis sööma ja kohvi jooma. Seejärel ajasin kallikese üles ning hakkasin ilusalongi minekuks asju pakkima, loori pidin ka spordikotti pakkima, et ema ei näeks, lootsin vaid, et selle lühikese ajaga loor nii väga kortsu ei lähe. Muu rahvas hakkas ka juba ärkama ja ringi liikuma, et paras tohuvapohu ikka oli. Kell hakkas siis juba 9le lähenema ja ütlesingi aidaa oma vanematele ning seletasin, et vaja linna asju ajama minna (no mitte ei osand midagi muud seletuseks tuua, miks mul nii vara linna vaja minna ja spordikott ka veel õlal). Hiljem kuulsin õelt, et ema tundus päris närviline ega saanud aru, mis toimub - kõigil kiire, pool rahvast kuskile kadunud ja veel laupäeva hommikul nii vara, kusjuures nn pildistamine pidi ju alles 12.30 olema.

Salongi jõudes olin juba päris närvis, olin unustanud pildi oma kleidist ja soovitavast soengust (kleidi pidi sõbranna hiljem järgi tooma). Juuksur-meikar-stilist rahustas mu maha ning koos siis hakkasime vaatma , mis soengut teha (proovi soengut ja make-up polnud teinud). Arvasingi siis, et köige pealt tehakse soeng ja siis alles make-up, aga tehti hoopis vastupidi. Algatuseks tehti mu näole väike mashaazh ja siis tehti make-up, mis algul küll jube tugev tundus (ei ole eriline meikija), aga hiljem isegi päris armas. Pärast meiki, hakkati siis mulle soengut tegema, olin omadega juba valmis mingi kella 10.30 ajal. Helistasin siis sõbrannale ja teatasin, et ma juba valmis. Seniks eraldati mulle väike nurgake, kus ma siis kohvi jõin ja õuna söin. Kell 11, oli siis fotograaf, sõbranna ja mu peig kleidi ja lillekimbuga kohal. Fotograaf hakkas kohe pilte tegema, isegi riietus ruumi piilus sisse ja muudkui klõpsutas. Kleidi selga saamisega läks ikka paras pikk aeg, sest see paeltega sidumine võttis oma aja ja lõptulemuseks tundus kleit ikka kuidagi liiga lõdvalt seljas, aga aega enam sättimiseks polnud, lootsin siis selle peale, et ehk ikka mu kleit päris seljast ei kuku.

Mu peig nägi lihtsalt nii nunnu välja ja lillekimp oli ka lihtsalt vapustavalt ilus. Salongist väljudes sai peig mulle ka mahti kõrva sosistada eesti keeles: "Ilus musi".

Ilmast ei jöudnudki veel mainida. Iga päev käisn ikka ilmateadet vaatamas ja olin lausa mures, sest 19. juuliks lubas musti pilvi ja vihma. Hommik oli pilves ja õrnalt sabistas vihma. Salongi aknast jälgsin ka aina vihmavarjudes mööduvaid inimesi ja siis meenus, et endal ei saanudki vihmavarju kaasa võetud. Aga kui siis löpuks ise salongist täies hiilguses välja sain oli ka see pisku vihma järgi jäänud, et ostsustasime ikka käsikäes lossi juurde kõndida.

Kell 12.30 oli meil plaanitud kokkusaamine ülejäänud seltskonnaga, kus pooltel polnud aimugi, et meie registreerimisele satuvad. Kuna meil oli ca tund aega, siis me ei kiirustanud, vaid vaikselt mööda munakivitänavat suundusime lossi poole fotograaf pidevalt kannul. Teel soovisid paljud meile palju õnne. Lossi juures sai siis mõningaid pilte tehtud, vahel hakkas jälle natuke kõvemini vihma tibutama, aga önneks jäi see ka jälle varsti järgi. Kell oli 12.35, aeg lossi varjust nähtavle tulla. Nagu alati jäävad peigmehe vanemad igale poole hiljaks, nii ka seekord, nad jõudsid just siis kohale kui me lossi ette kõndisime ja hiljem kuulsin, et äi oli nii kõvasti pidurdanud, kui meid nägi ning ämm kiljund, et appi tal (mul siis) valge kleit seljas. Lossi ees ootasid meid siis minu ema-isa, õde ja teised. Ema-isa näost oli näha üllatust, kuid samas ka rõõmu. Kõige rohkem oli vist üllatunud peigmehe vend, kes poleks meist midagi sellist küll oodanud. Aga nüüd siis sai meie saldus paljastatud ning koos palusime meie seltkonnal raekotta suunduda meie abieluregistreerimisele.

Raekotta jõudsime veits varem, aga üsna pea avanesid raekoja uksed ning meid paluti sisse. Meid juhatatti teisele korrusele ümarlaua saali, kus pruutpaar pandi istuma kuningas Chrsitan X suure maali alla (ma oleks pigem seisnud, aga mis seals ikka). Ma eeldasin, et pean enne toimingut ka passi näitama, aga lihtsalt küsit, et kas sina oled see ja see isik ning asjatometamine vöis siis alata. Tunnistajaks olid meil valitud minu õde ja peigmehe vend, kes siis istusid meie selja taga, et nad hästi kuuleks kuidas me jah ütleme :p. Egas midagi, registreerija luges oma ametliku taanikeelse juttu ette ja nii see küsimus tuligi, et kas mina.........(Appi kui ruttu see köik tegelikult käis, jõudsin vaid korra silmanurgast vaadata kuidas minu ema lahinal nutab.) "Jah" sönad öeldud kuulutati meid ametlikult abikaasadeks. Kusjuures sellist kohta ei tulnudki, et sörmuseid vahetada, isegi taanlastest külalistele oli see üllatuseks. Eks me siis ise vötsime oma sõrmused välja ja panime üksteisele sõrme, veel allkirja andmised ja esimesed õnnitlused nn kommune poolt koos kingitusega, milleks olid 2 shampusepokaali. Raekojas sai veel mõned ühispildid tehtud, enne kui me majast väljusime. Kui raekojast väljusime hakkas just päike pilve tagant piiluma ja ma tundisn end ikka väga õnnelikuna. Raekoja ees tegime veel paar grupipilti ja kes mööda sattus minema soovis ikka palju õnne ning mõni tegi veel pilti ka :) Edasi suundusime tagasi lossi juurde, et veel mõned ühsipildid teha ning seejärel peokohta sõita väikesele vastvõtule. Lossi juures kulus veel tegelikul parjalt hea aeg pildistamisele, fotograaf ei jätnud jonni ning üritas meist pilti ka teha kuningliku laeva (Dannebrog) taustal, mis parajasti sadamas ankrus.

Koju jõudes ootas meid ukse taga suur lillekimp mu sõbrannalt, mina läksin siis kleiti kohendama, sest see ähvardas pidevalt alla kukkuda ja külalised suundusid peosaali poole (ühes ja samas kohas meie elukohaga). Peosaalis oostas meid siis shampanjalaud ja suupisted. Minu värkse abikaasa pidas oma esimese kõne eesti keeles, siis pulmaküünla süütamine, õnnitlused ja kinkide avamised (kuigi palusin mitte sel aastal kingitusi teha). Lõpuks siis oli aeg oma pruudikimp mitte abielus olevatele naisterahvastele visata ja sukapael mitte abielus olevatele meesterahvastele visata (tegelt polnud mul neid asju üldse plaanis, kuidagi viimasel hetkel otsustasin, et oleks natuke elevust ka). Kimbu püüdis täditütar ja sukapaela sai õe elukaaslane.

Siis läksid värsked abikaasad pulmariideid veits mugavamate riiete vastu vahetama (järgmisel aastal ka midagi vaja selga panna Tongue out) ja hakkas askeldamine grillitelgi ja grilli üles sättimisega, vihma oli hakkand juba päris kõvasti sadama.....nii see aeg lendas, keskööks olid pruut ja peig täitsa kustunud, eriti pruut, kuid viimased külalised olid kella 5ni vastu pidanud, lisaks kell 4.30 (abielupaari varajane ärgatus :P) pidid mõned külalised juba Eesti poole teele asuma, et õigeks ajaks Rootsis laevale jõuda.

Kokkuvõtteks olen rahul, et salaja kahekesi ei läinud raekotta, vaid et ikka meie lähedased ka sellest tähtsast sündmusest osa said. Aga ega meie pulmad pole veel läbi, järgmisel aastal jätkame (18.juuli 2009) ja veel suurema seltkonnaga Smile

lill
Kasutaja lill pilt
Võrgust väljas
Liitus: 9 Märts 2008 - 19:28
Re: 19. juuli 2008 - meie abieluregistreerimine
27 Juuli, 2008 - 18:21

Ilmselt mina abiellun salaja. Minul on küll väga raske saladust pidada. Kogu aeg kardan, et räägin ennast sisse :)

Palju, palju õnne Teile!

pulgajäätis
Kasutaja pulgajäätis pilt
Võrgust väljas
Liitus: 4 Veebr 2008 - 15:58
Re: 19. juuli 2008 - meie abieluregistreerimine
27 Juuli, 2008 - 18:39

Meil oli ka väga raske saladust pidada. Paar päeva enne registreerimist, kui ämma-äia juures käisime kogu me eesti seltskonnaga, oli mul nii tahtmine saldus välja öelda, sest pärast kui me olime mehe perele ölenud, et 19ndal juulil võiks pidulikumas riietuses tulla, ei jõudnud ma ämma naljatamist ära kuulata, teemal, et kas teil pulmad plaanis ja kui ära veel hakkasime minema, siis ämm lisas, et näeme laupäeval mind siis valges kleidis.

Lisak õhtu enne 19ndat, sättisid teadjad meile peosaali ning kui ma tahtsin korraks peosaali vaatama minna, tuli mu ema ka kaasa, parajasti oled mu täditütar ja õde sampanjalauda sättimas, kus siis seal olev rahvas kähku laua ette hüppas, et mu ema ei näeks, et pokaalid seal südamekujuliselt asetatud. Triiviisn ema kohe saalist välja tagasi me korterisse....uuuh see läks napilt.

Veel seik kui me vaatamisväärsustega tutvusime ja unustasin ära, et mul isa ka meie grupis ja läks ka mingi jutt pulmade peale, õnneks saime sõnasabast kinni ja vahetasime teemat.....

Õnneks sai ikka saladus lõpuni hoitud ja kõik läks hästi. Aitäh õnnitluse eest ja palju närvi sulle saladuse hoidmisel.

_____________________________________________________________________________

Minu album: http://www.pulmad.ee/node/8940

mirju
Võrgust väljas
Liitus: 14 Märts 2008 - 12:35
Re: 19. juuli 2008 - meie abieluregistreerimine
27 Juuli, 2008 - 20:14

Väga kaunis päev teil koos sõprade ja sugulastega.Õnne ja veelkord õnne.
Kõike ilusat!

leeena
Kasutaja leeena pilt
Võrgust väljas
Liitus: 16 Jaan 2008 - 20:23
Re: 19. juuli 2008 - meie abieluregistreerimine
28 Juuli, 2008 - 06:42

Palju palju 6nne teile!
Olite t6esti tublid, et suutsite saladust pidada- mina ei suudaks!
Kas j2rgmise aasta pidu on ka yllatus?

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev okt'08

pulgajäätis
Kasutaja pulgajäätis pilt
Võrgust väljas
Liitus: 4 Veebr 2008 - 15:58
Re: 19. juuli 2008 - meie abieluregistreerimine
28 Juuli, 2008 - 13:11

ei järgmise aasta pidu enam ei ole saladus, liiga suur koorem kanda.

_____________________________________________________________________________

Minu album: http://www.pulmad.ee/node/8940

maarja1712
Võrgust väljas
Liitus: 10 Juuli 2007 - 14:15
Re: 19. juuli 2008 - meie abieluregistreerimine
28 Juuli, 2008 - 11:30

Palju palju onne Teile koge eluks!!!
Teie paev oli vaga monus ja lugeda seda lausa lust!