Tutvumisest kihlumiseni - Kihlus

Sisestas Merle Ruut,
Blogide kategooria: 

Ühel ilusal aprillikuu päeval tuli mulle külla naabritüdruk Riil. Tal oli kindel plaan mind lõbustada, sest olin kodus haige olnud ja väljas käimine oli pikalt välistatud. Riili jutustas toredatest seiklustest ja tegemistest, kui helises tema telefon. Helistajaks oli sõber Indrek, kes tahtis talle külla tulla ja nii sai otsustatud, et Indrek tuleb hoopis koos sõbraga minu juurde. Mina ei olnud ju nii ammu inimesi näinud ja see tundus mulle kõige toredam plaan, mida olin kuulnud viimase pooleteise kuu jooksul. Indreku sõber oli Arti.
Nii uskumatu kui see ka pole, toodi mulle minu abikaasa koju kätte.

Päev varem oli Egerta minuga naljatanud teemal „mina ja mees“. Lubasin minna naiseks ainult Kuusalu valla mehele. Kogu loo kõige vahvam osa ongi see, et Arti oli napilt kaks kuud Kuusalus vallas elanud.
Meie loo alguses, oli Arti väga tagasihoidlik ja vaoshoitud mees kuniks ma teda kinno kutsusin. Vot siis hakkasin ma alles aru saama, et ta tegelikult nii vaikne ei olegi kui välja paistis. Äärmiselt lahkesti sõidutas mind hommikuti tööle ja õhtuti koju. Ise naases oma koju, et paari tunni pärast mind jälle külastada. Jõi meeletutes kogustes kohvi ja kui kohvilonksu vahele mõne sõna ka paotas, oli päev korda läinud. Õhtust,mil läksime Riili ja Indrekuga Artile külla, et filme vaadata, muutus kõik.
Arti ja mina olime kui kokku kasvanud. Septembris kolis ta lõplikult minu juurde. Kaua seda spordikotti ikka oma kodu põrandal vaadata jaksab. Riil aimas, et naljad abielu üle hakkavad üsnagi ruttu saama lõviosa meie vestlustest.

Ühel reisil olles küsis Arti minult, näol lai naeratus: „Kas sa tahad mulle naiseks tulla?“ Vastuseks tema küsimusele, mida pidasin naljaks: „ Ei- jaa, ikka tahan!“ Te oleksite pidanud nägema minu kentsakat nägu: naljast ja samas tõsidusest totakal naerul, õhetav ja krimpsus. See oli esimene kord.

Eelmisel aastal abiellus Arti õde Külli. Tema kimbu püüdmisele vedasid mind tema täditütar Juta ja ema Kersti. Kersti sõnad sealjuures olid: „Ma tahan, et teie ka abiellute.“ Kimpu ma muidugi ei saanud, mille peale Arti mind lohutas, et võtab mind ka ilma kimbuta. See oli teine kord.

Pea aasta hiljem, aprilli lõpus sai asi otsustatud- nüüd või mitte kunagi. Ühel sumedal juunikuu õhtul pugesin Artile kaissu. Õrnalt keeras ta mind selili ja sosistas: „Kas sa tuled mulle naiseks?“ ning ulatas mulle sõrmuse. Kolmandal korral vastasin: „Jaa“, kuigi kuupäev oli paika pandud juba aprillis.

pisipulm
Võrgust väljas
Liitus: 28 Nov 2011 - 09:33
Re: Tutvumisest kihlumiseni
28 Mai, 2012 - 20:07

Päris tore lugu. Et pulmapäev oleks väga tore ja palju õnne edaspidises elus.

ljuza
Kasutaja ljuza pilt
Võrgust väljas
Liitus: 28 Juuli 2007 - 21:01
Re: Tutvumisest kihlumiseni
28 Mai, 2012 - 23:15

Väga vahva...

A & J 03.08.2012