Sinust ja Minust sai MEIE 04.06.2010 I osa - Laulatus

Sisestas MaarjaLiisa,
Blogide kategooria: 

Meie pulmapäev oli reedel, 4.juunil. Närvilise pruudina uurisin pea iga päev pingsalt ilmateateid. Need näitasid aga lausa aiateibaid - vihma, äikest, päikest, äikest, vihma. Sellest muretsemisest polnud kasu - Ilm oli täiesti võrratu.

Uni tuli pulmaeelsel ööl alles kella kahe paiku. Varajase äratuse tõttu jäi aga 5st tunnist isegi väheks. Plaanisin magada kella kaheksani, kuid peigmees suutis mu juba varem üles ajada. Ta oli sõitnud minu juurde Sauele kaunistuseks sireleid korjama. Varem neid korjata ei saanud, sest lillepoe müüja väitis, et kõige paremini püsivad just värsked ja kuuma vette asetatud õied.

Oh häda! Minu aia sirelid olid suutnud õienurka juba pruuni koguda. Pruudikimbu lilled peavad aga olema ju perfektsed (pruudi arvates). Välja päästis meid naaber, sest tema aias olid lausa topeltõiega sirelite põõsad. Värvivalik oli lai ning kõik olid ilma ühegi vananemismärgita. Usun, et kui poleks sealt abi saanud, oleks olnud väga raske lühikese aja jooksul uusi põõsaid leida. Igaks juhuks olime välja uurinud ka varuvariandid, kuid kõik asusid Nõmme/Pääsküla kandis ning oleksime veelgi suuremasse ajahätta jäänud.

Minu juuksuriaeg oli määratud kella 9peale. Salongiks valisin endale Siiri Leinatamme ilusalongi, mis oma asukoha ja hindadega on vast iga nutika Tallinna kandi pruudi valik. Soeng kujunes üsnagi keerukaks, sest nõudis suurel hulgal klambreid. Neid hiljem üle lugedes sain ma kokku kusagil 20-30 vahel. Täpset arvu enam ei mäleta.

Meigi tegi mulle Siiri isiklikult. Kõik tooted olid hästi kvaliteetsed ning kauapüsivad. Olin oma proovimeigi ära testinud nädal varem ning see talus päev otsa kuuma päikest ning tunniajalist tantsukeerutamist õues ideaalselt. Seega ei olnud mul ühtegi kahtlust ka pulmapäeva meigi püsivuses.

Väga meeldiv oli ka nende vastutulelikkus riietumise ja kogunemise suhtes. Kuigi praegu käib neil veel remont ning kõik teenused on ühte väiksesse majja kokku lükatud, lubati meil lahkelt end seal koos pruutneitsidega valmis seada. Mahtusime ideaalselt ära 3pruutneitsi, 2filmimehe ja fotograafiga ning isegi suure kleidi selgaajamine polnud probleem.

Pulmaauto oli meil mu isa '76 aasta Ford Transit, millest olen siia ka varem kirjutanud. Siiamaani tundub, nagu oleks terve päeva kõige tundelisem hetk olnud just see, kui nägin salongi ees seistes oma suurt Sinist minu poole sõitmas. Oli temaga tohutult tööd ja katsumusi, aga tänu Jumalale sai ta uue värvikihi ja viimased pisiviimistlused täpselt õhtu enne pulma. Kõik põhjalikumad pleki- ja roostetööd olid valmis juba nädala alguseks. Tundsin end kõige, kõige õnnelikuma inimesena maamuna peal. Kuumad rõõmupisarad voolasid mööda mu vastvalminud meiki ning sõbrannad pidid mind hurjutama, et ma liiga hoogu ei läheks. Vastasel juhul tulnuks enne laulatust teha väike ülepuuderdus, mille jaoks meil aga aega polnud.

Ronisime kõik kambakesi ühte bussi. Istmetest jäi küll puudu, aga suur ja tühi "kaubaruum" bussi tagaosas mahutas kenasti ära ka filmimehed. Tõsi küll, jagada tuli neil seda ruumi koos mitme lilleampli ja teiste kaunistustega.

Esimeseks fotografeerimiskohaks olin valinud Nõmme turu. Miks just selle? Olen tatikast saati seal lettide vahel kasvanud ning vanemaid lilleäris abistanud. Kõik sealne on tuttav ning nüüd,kus kõik on uue näo saanud, oli otsus veelgi lihtsam. Ainsaks ebamugavuseks kujunes see, et paljud külastajad ei pidanud suure kleidiga pruuti mikski ning ratsutasid kaadri eest ja tagant igatpidi läbi. Eks nad tegid oma kiireid ostlemisi. Turult saime ka imekenad kimbud tüdrukutele.

Samal ajal ootas mu rokokoopeigmees mind Nõmmel Trepi pargis, kus me ka hiljem kohtusime.

Olin varem temaga käinud korduvalt Estonia teatri peaõmbleja juures ning näinud alati kostüümi kas jupiti või poolvalmis olekus. Lõppstaadiumis oli kõik aga veelgi kenam kui unistadagi oskasin. Iga viimane kui õmblus oli kvaliteetne ning kostüüm tuleb 100% kindlusega mõnel vastuvõtul või peol kasutusele.

Sel reedesel päeval ei olnud kell meile kuidagi halastamas. Iga hetkega vähenes alles jäänud aeg ning pidime kiirustama kiriku juurde Rannamõisa. Sinna ette jõudes tuli aga mõte, et ca200m kirikust on väike Tilgu sadam kuhu pääseb ka suurema autoga kergesti ligi. Sõites linna poolt Muraste suunas on pärast kirikut paremat kätt sissesõit, mis näitab noolega mingi politseikooli või mõne muu taolise asutuse poole. Sealt sisse keerates ja mööda teed lõpuni sõites sinna saabki. Ainus, millega me seal pildistades arvestanud polnud, oli tuul, mistõttu olid mu juuksed paljudel piltidel näo ees. Süvenev närvipinge laulatuse pärast ajas meid aga taas kiriku ette.

Lükkasime peigmehe koos pruutneitsidega kusagil 30minutit enne laulatuse algust autouksest välja. Mina hoidsin end akende varju nagu mõni kurjategija. Kiriku ette me autot jätta ei soovinud, sest ta oleks võinud liiklust takistada ja meie autojuht oli üks peiupoistest. Varjasin end kiriku kõrval parklas kõikide pilkude eest ja salamahti luurasin, kes kõik kohale tulevad.

Mõned minutit enne kolme julgesin alles end autost välja ajada ning tüdrukute saabumise järel kõndisime kirikuukse poole. Meie laulatuse alguseks ja pruudi tulekuks uksi ei sulgenud - oleks liiga palju sebimist olnud. Niisiis olin ma koos tüdrukutega kõigi silme ees juba elupuude tagant kirikutee peale astudes. Viimased sättimised ja isa kõrvale astumine ja minek!

Oh jama! Alusseelik oli otsustanud nõrga sõlme tõttu imevähe alla vajuda ning ähvardas koos kleidiga kinga alla jääda. Kiire reageerimine ja naiselik hoiak päästsid siingi. Haarasin kergelt kleidist ja kõndisin pea püsti altari poole, kus ootasid mind kirikuõpetaja ja peigmees koos peiupoistega.

Peiupoisid olid mu abikaasa head sõbrad, kes olid nõus meid igati abistama. Nendega jäi kõigile pulmakülalistele meelde üks lõbus seik. Nimelt oli meie pastor Ago Lilleorg, kes meid ka laulatas, kiriku ukse juures poistele rõhutanud, et nad mitte mingil juhul laulatuse ajal päikeseprille ära ei võtaks:) Kõik ahhetasid endamisi ja mõtlesid, et on ikka lahe papp siuke:) Mida ta on ka igapäevaselt. Nii nad seisidki nagu turvamehed ja valvasid, et peigmees ära ei põgeneks ning dokumentidele antaks ikka õiged allkirjad.

Laulatus oli suhteliselt lühike, ilma liigsete toimingute ja paladeta. Muusikalise osa eest hoolitsesid terves pulmas Piret ja Tõnu Laikre ning Beno Kudrin. Enne laulatuse algust mängisid nad ülistuslaule (selliseid tänapäevasemaid) ning laulatusel esitas Beno imeilusa loo, mis kõigil silmanurka pisara tõi.

Jutlus oli väga tabav ning muhe. Nimelt lisas meie pastor sisse ka mõne väga naljaka tõsielulise seiga, mis on kõigil jätkuvalt meeles. :)

Mina, kui väga musimaias pruut ootasin loomulikult laulatuse lõpuks lauset, et võite pruuti suudelda, mida aga ei tulnud. Niisiis, võtsin ohjad enda kätte ja tegin vastsele abikaasale ühe suuuuuure musi:)

Kiriku kõrval tegime ära ka ühispildid ja õnnitlemised. Kiriku küljel asuv plats on ühispiltide jaoks lihtsalt oivaline, sest kirik varjab ära liigse päikese.

Sellest, mis juhtus aga teekonnal peopaika ja õhtul hiljem, saate lugeda järgmistest postitustest...

(Fotograafiks oli meil Greete Purre)

*rohkem teksti ja pilte leiab minu blogist ja pildialbumist
http://unshatteredfaith.blogspot.com/
http://picasaweb.google.com/UnshatteredFaith/

luuna2x
Võrgust väljas
Liitus: 30 Dets 2006 - 21:42
Re: Sinust ja Minust sai MEIE 04.06.2010 I osa
10 Juuli, 2010 - 22:10

Siia ka veel suuri õnnesoove!!! :)

tripaleenu
Kasutaja tripaleenu pilt
Võrgust väljas
Liitus: 28 Dets 2009 - 09:54
Re: Sinust ja Minust sai MEIE 04.06.2010 I osa
12 Juuli, 2010 - 08:44

Palju palju õnne ja armastust!
Olen seda vist kuskil siin korra öelnud, aga mulle väga meeldis teie pulma natuke ebatavalisem idee. Ning millal veel kanda sellist suursuguste mõõtmetega kleiti, kui mitte oma pulmas! Lihtsalt imeline! Peigmees oli ka väga stiilipuhas ;)

tammetõru
Võrgust väljas
Liitus: 19 Aug 2009 - 10:37
Re: Sinust ja Minust sai MEIE 04.06.2010 I osa
12 Juuli, 2010 - 12:15

Palju palju õnne! :)