Kas Eesti rahvas on ikka laulurahvas? - Planeerimine, Traditsioonid, Pulmakirjeldused, Muusika, Igasugust, Tegijad, Pulmaisad, Pulmakülalistele, Igasugused pulmadega seotud eel- ja järellood

Sisestas Aivo Toomistu,

Üldine levinud arusaam on, et Eesti rahvas on laulurahvas ja seda ei arva me ainult siin maarjamaal. Eestlaste lauluoskust on lausa tunnustatud sellega, et laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi pärlite nimekirja.

Ka Ülo Tedre on 1973. aastal väljaantud raamatus „Eesti pulmad. Lühiülevaade muistsetest kosja- ja pulmakommetest“ rõhutanud: „Kaks asja pidid pulmas olema: pulmalaulik ja pulma pillimees.”

1939. aasta Rahvapärimuste Selgitajas nr 5 „Küsimusi pulmakommetest“ on Selma Lätt kirjutanud: „… nagu teada, vanas pulmas iga toiming sündis laulu saatel.“

Kui nüüd ajas veel rohkem tagasi minna, siis Eduard Laugaste 1963. aastal toimetatud „Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu“ on viidanud muistsete liivlaste lauluoskuse kirjeldusele läbi Dionysius Fabriciuse: „Nende laulud piirduvad harilikult distihhonidega, mis on silpide arvult võrdsed: nad on enamasti vaimukad ja ammendavad mõtte kahes värsis. Kõiki laule lauldakse ühel ja samal toonil ja viisil.” Hm. Ühel ja samal toonil ja viisil. Kas osade inimeste viisipidamatus ongi kaugetest aegadest pärit ?

Aitab vist ajaloos sobramisest.

Kuid ikkagi, kas on siis laulurahvas või ei?

Muusikasõbrana ja pulmapidudel käinud inimesena julgen siinkohal väita, et viisi pidavaid pulmakülalisi on üldjuhul vähe. Paremini läheb neil, kel on tegemist sugulastega, kes juba põlvkonniti laulnud. Õnneks on neidki, kes ei häbene laulda kaasa ka teadmisel, et mõnes muus olukorras ei julgeks nad suudki lahti teha. Kuigi Mustlase elu, Kungla rahvas, Ma lõbus õllepruulija, Viljandi paadimees, Kes jaanuari kuus on sündinud, Tüdruk jmt laulude sõnad on üldjuhul peas, siis laulujulgusele aitavad kaasa laulusõnadega varustatud spetsiaalsed pulmalaulikud. On pulmi, kus neid kahjuks ei ole planeeritud ega noorpaari poolt soovitud.

Olen veendunud, et kaunilt kujundatud pulmalaulikud jäävad pulmalistele kaasavõtmiseks ja mälestuseks toredast pulmapeost. Samuti võiks neid seostada ka vanaaegse kombega noorpaari poolt külalistele pulmas veimesid jagada.

Tahan lõpetuseks tunnustada neid pulmalisi, kes on ikka peol laulu üles võtnud ja eeldatavasti laul ka jääb.

Lugupidamisega pulmavanem

Aivo Toomistu

pisipulm
Võrgust väljas
Liitus: 28 Nov 2011 - 09:33
Re: Kas Eesti rahvas on ikka laulurahvas?
17 Juuni, 2012 - 21:46

Laulik võiks jah ikka olla. Kasvõi siis, kui ainult üks laul saab lauldud.

Virgo Jaani
Kasutaja Virgo Jaani pilt
Võrgust väljas
Liitus: 10 Aug 2006 - 16:48
Re: Kas Eesti rahvas on ikka laulurahvas?
18 Juuni, 2012 - 11:27

Tervitus-

Mina võin julgelt väita, et ega see meie pulmarahvas vabatahtlikult väga laulualdis ei ole (vähemalt pulmapeo alguses).

See ei sõltu eriti ka kas on laulikud või mitte ning see kas laulikuid teha või mitte, peab noorpaari ise mõtlema - kas seltskonnas on ikka piisavalt laulumehi ja -naisi.

Mina kohe kindlasti ei selle poolt, et öelda pulmaisale, et aja või pane rahvas laulma (eriti kui pole varem öeldud, kas laulurahvas on) - vägisi sunnitud tegevused ei toimi ning sealt tulebki aegajalt pulmaisadele selline maine, et tegi asju mis peale ei läinud või a la sundis asju tegema :D.

Samas ei ole ma üldse laulmise vastane, kui lauljad on :D

Tervitades,

Virgo

ahsaraks
Kasutaja ahsaraks pilt
Võrgust väljas
Liitus: 28 Juuni 2011 - 05:10
Re: Kas Eesti rahvas on ikka laulurahvas?
11 Märts, 2013 - 03:43

Tere.

Päris palju pulma- ja muid pidusid on aastate jooksul pillimehena nähtud. Tundub, et laulmisega ja lauluoskusega on sama häda, mis eestlaste paljude muude oskustega, näiteks kirjaoskusega: see käib tasapisi, aga järjekindlalt alla. Nukker on näha nii teleka subtiitrite k-p-t-vigu (komadest pole mõtet rääkidagi) kui ka pulmalauas end välja elavaid noori mehi, kelle jaoks laulmine tähendab lihtsalt võimalikult kõva lärmi tekitamist. Et laulul on olemas sõnad ja, imelik küll, isegi viis, selle peale nagu ei tulegi, eks?

Eestlased - laulurahvas? Eestlased - töökas rahvas? Eestlased - haritud rahvas? Oleme harjunud endast nii mõtlema. Kurb öelda, aga mida aega edasi, seda vähem on nendel sõnaühenditel seost tegelikkusega.

Negatiivsed ja kriitilised mõtted. Õnneks on ikkagi positiivset ka. 

Käinud ja näinud (pilli)mehena on tihtipeale päris vahva vaadata, kuidas noored inimesed avastavad enda jaoks igiammused seltskonnalaulud, "Õllepruulija" näiteks. 

Mitmel korral on juhtunud, et pulmaseltskond mitte ainult ei laula-tantsi, vaid mängib hasartselt (suhteliselt totakaid) pulmamänge ja lavastab pikki näidendeid, nii et pärast on kõhulihased naermisest haiged.  

Soovin kõigile rohkem "isetegemise" rõõmu, vähem tarbijalikku ootamist, et kõik lihtsalt ette tuuakse. Hea pidu saab tekkida ainult esinejate ja (pulma)rahva koostöös. 

Vahvaid pidusid kõigile!

Meelis

ans. "Ah sa RAKS!"

Meremees
Võrgust väljas
Liitus: 15 Aprill 2013 - 10:59
Re: Kas Eesti rahvas on ikka laulurahvas?
24 Aprill, 2013 - 12:18

Eks siin ole tegu ikka sellega, kuidas esineja suudab samastuda rahvaga. Kui pole laulurahvas, siis peakski veidike lihtsamalt alustama, sest kui keegi lõõritab nii ilusasti ees, on väga raske mitte kuulama jääda ja kaasalaulmisest siin enam rääkida ei saa (ei julgegi). Tavaliselt ikka suhtumine, et mis mina, ei oska, ei tea, pole kuulnudki. Lihtne mitte midagi teha.
Kõik, kes vähegi rääkida suudavad, suudavad ka laulujoru suust välja ajada. Muusikutel paluks lihtsalt mitte nii pingsalt nooti jälgida vaid sellises olukorras rohkem rahvast kuulata, toetada, siis pole ka kartust, et keegi lauldud ei saaks.
Ju ikka sellepärast tulebki veidi mõdu juua, et julgust saada :)

Mina pole veel näinud pulma, kus ei laulda ega tantsita.

Tervitustega Raul.

--Pulmaisa-- Raul Vester

ans. Meremees
ans. Romantika