13 reede- pulmaeelne päev - Pulmakirjeldused

Sisestas Virgo Jaani,
Blogide kategooria: 

Alustan oma pulmakirjeldust sealt maalt,kust kõik oluline pihta hakkas. Selleks oli pulmade eelnev päev. Õnneks või õnnetuseks oli see 13 reede. Päev enne Valentinipäeva.

Hommikul tuli meile külla mu sõbranna, kes on õppinud kondiiter. Lubas küpsetada meile 6 kihilise pulmatordi. Sai sellega ka suurepäraselt hakkama,kui välja jätta mõned üksikud seigad,kus mõni toiduaine puudu oli või midagi nässu läks. Aga need said kõik kohe lahendatud. Hullemaks hakkas päev minema alles õhtul kella 8 ajal.

Kõigepealt saime teada,et rendiauto,mis oli meil juba ammu kinni pandud, oli teinud avarii. Pakuti asenduseks veidi tavalisemat ja lubati see juba samal õhtul meile kätte toimetada. Asi seegi, mõtlesime me ja jäime nõusse. Läks mööda umbes tunnike ja meile helistati ja öeldi, et seda autot ei anta välja ilma autojuhita. Ehk siis autojuht viib meid sinna ja toob hiljem tagasi. Aga seda selle sama raha eest, mida oli lubatud enne uhkema auto ööpäeva hinnaga. See oli meile esimene šokk. Ja me ei jäänud nõusse. Peigmees asus siis oma tuttavaid läbi helistama,et äkki saab ikka kellegi kaudu asendusauto. Närvid olid juba pingul. Siiski lahenes auto probleem. Saime samuti maasturi,nagu olime soovinud, mis sest et veidi vanema.Ja raha ei tahetudki :))

Kuid... helises uuesti telefon. Ei teagi,mis see kell siis juba oli... igatahes mina hakkasin juba uniseks jääma. Ja meile teatati,et 18 kohaline buss,mille tutvuste kaudu olime hankinud, jääb saamata. Sellise uudise peale hakkasin mina(pruut) lausa nutma. Mulle juba tundus,et ikka peab midagi viltu minema ja et pole meile ette nähtud ilusaid ja kordaläinud pulmi. Jälle asusime usinasti helistama ja tuttavaid lausa paluma,et ehk ikka kellegi kaudu saaks midagi,et osa külalised peopaika toimetada. Olime ju enne lubanud,et buss on ka olemas juhuks,kui mõnel transporti pole. Sõbranna istus msn-s ja ajas meestega juttu... kook ootas, mina nutsin ja peigmees oli ka juba pabinas. Õnneks sai ka bussi mure lahendatud. Kuigi me ei saanud enam 18 kohalist,vaid 8 kohalise. Aga asi seegi. Vähemalt hädavariant oli nüüd olemas.

Lõpuks sai valmis ka tort. Hakkasime seda korrus haaval autosse tõstma ja istusime ka ise kolmekesi autosse,et seda peopaika viia. Meil oli 2 varianti. Kas minna üle jäätee (umbes 3 km) või mööda maad (üle 30 km). Loomulikult ei tahtnud me riskida, et pikk ja käänuline tee torti rikuks.Niisiis otsustasime jäätee kasuks. Jõudes sinnani, ootas meid ees politsei. Jälle ehmatas see meid ära,kuna pimedal ajal ju sõita ei tohi. Ja ta pidaski meid kinni ning ei lubanudki. Peigmees siis läks autost välja temaga rääkima ja paluma,et meile ikka tehtaks erand me omal vastutusel. Ütles,et vaja pulmatort turvaliselt peopaika toimetada, pikk tee võiks seda rikkuda. Pärast pikka moosimist ütles politsei,et eks siis minge, aga palus enne ühe pisikese ringi linnas veel teha,kuna seal kaldal eemal passis veel 1 auto. Tegime nagu palutud. Ka politsei ise sõitis autoga eemale. Ilmselt selleks,et kui peaks midagi juhtuma, siis tema ei tea midagi. Huh,kui hea meel meil oli. Vähemalt inimlikult võttis asja :)) Ning saimegi oma tordi terves tükis viidud.

Sellega pulmade eelne päev ka lõppes. Üsna pingeline see oli, aga vähemalt kõik laabus ja ei jäänud muud üle,kui tuttu minna ja end korralikult välja puhata. Ja seni meenutavad meie pulmi video,mis sai sellele eelnevatel päevadel tehtud ja loomulikult pulmavideo ise. Ning hulgaliselt ilusaid pilte. Sest ilusamat pulma,kui meil oli, pole ma varem eales näinud. Olgugi, et eelnev päev nii musta ja lootusetuna tundus. Seega tahan ma öelda, et ei tasu karta eelnevaid jamasid. Kui üks üritus peab välja tulema, siis nii ka juhtub ja värvikad elamused enne seda vaid ilmestavad kõike.

Autor: Heidy ja Lauri