1940. aastate pulmad (Maria Lifländeri mälestused) - Pulmakirjeldused

Sisestas Virgo Jaani,
Blogide kategooria: 

1938.a.oktoobris abiellusid Rudolf Lifländer ja Maria Ukkonen. Maria jutustab, kuidas on talle meelde jäänud tema pulmad.
Nad abiellusid Leningradi Oblastis luteri kirikus. Neid pani paari õpetaja Laurikola ja tseremoonia toimus eesti keeles.

Rudolf seisis koos isamehega altari ees ja ootas, kuni Maria isa koos temaga kirikuuksest altarini kõndis. Kõigepealt astusid sisse kaks pruutneitsit ja kaks poissi, keda oli Maria eelnevalt oma tuttavate seast valinud. Nemad abistasid noorpaari ka terve pulmapeo ajal. Maria kandis pikka valget siidkleiti ja pikka loori, mille küljes olid vahast lilled. Tema käes oli suur lillekimp, mida laulatuse ajal hoidis üks pruutneitsidest. Anti abielutõotused, kus Maria ja Rudolf lubasid teineteist hoida, armastada ning kaitsta halvas kui ka heas. Siis võttis peigmees oma taskust sõrmused ja neid õnnistati. Laulatus kestis kokku umbes tund aega. Laulatusele oli kokku kutsutud ligi 50 inimest, kes kõik lahkusid kirikust hobusevankrites pruutpaari vedruvankri taga. Pruutpaari vanker oli igast küljest lilledega kaunistatud. Iga koht, kuhu aga mindi, oli lilli täis, kuna sügis oli soe ja palju lilli veel õitses. Vankreid oli palju ja tee, mida mööda sõideti, oli pikk.
Kõigepealt mindi pruudi poole ja seal istuti suurde pidulauda. Laua otsa istusid Maria ja Rudolf, kelle körval omakorda nende vanemad. Sellel ajal ei olnud kingitusi, vaid oli suur nõu, kuhu pandi pruudi ja peigmehe jaoks raha. Ainuke kingitus, mis neile tehti, oli Maria vanemate poolt kingitud maja, kuhu sai pruutpaar kohe elama asuda. Lauas pidasid kõnet isamees, Maria ristiema ning isad. Nad soovisid pruutpaarile õnne ja palju toredaid lapsi. Laua peale oli pandud kõik kõige parem, kuna Leningradis oli sellel ajal kõike saadaval. Toitu olid tegemas kolm naist. Laual oli veini, viina ja väga palju kodus valmistatud õlut. Kui oli juba küllalt pruudi juures istutud, mindi jälle vankritesse ja sõideti peigmehe poole, kus pidu tantsu ning tralliga jälle edasi läks. Siis kutsuti ka tuttavad ja naabrid, kes peolistega liitusid. Kokku pidutseti kolm päeva. Maria ja Rudolfi pulmas kasutati palju vanu pulmakombeid.

Sellel ajal peeti pulmi üldiselt talvel. Pulmaaeg lõppes veebruaris. Traditsioonilised pulmad kestsid vähemalt 2-3 päeva. Pulmad olid üldreeglina “kahe otsaga,” s.o. osa pulmapeost peeti mõrsja kodus, osa peiu kodus. “Ühe otsaga” pulmi, mida peeti ainult peiu kodus, tuntakse saartel.

Pulmatseremoonias olid mõrsja ja peig formaalsed peategelased. Kõrvaline osa oli ka abiellujate vanemail. Pulmade peategelasteks olid isamees ja kaasanaine. Isamees oli peiupoolsete pulmaliste esindaja, vanem abielus mees. Ta oli pulmarongis eessõitja, lauas istus kas otsas või noorpaari läheduses. Kesksel kohal oli isamees rahakorjamisel ja tõrjemaagias.Isamehe partneriks mõrsjapoolsete pulmaliste esindajana oli kaasanaine e. kõrvatsinaine, vanem abielus olev naine. Kõrvatsinaine oli mõrsja lähim abiline kirikusse sõidul, pulmalauas jne. Kõrvaseks ei tohtinud olla rase naine, lapseta naine ja lesk.
Isamehe abilisteks olid peiupoisid: vallalised noormehed, neil oli täita mitmesuguseid ülesandeid pulmasõidul, söögilauas, veimekirstu ja pruudi valvamisel. Mõrsja lähemasse saatjaskonda kuulusid pruuttüdrukud (vallalised neiud) ja pruudivend (ligem sugulane, vallaline noormees)- kaasanaise abilised. Rahva uskumuse järgi pidid esimese pulmaöö peiupoisid ja pruuttüdrukud ühes magama, et noorpaari vahel tüli ei tuleks. Pruudivend e. veli oli juhtiv tegelane mängudes ja pulmanaljades. Velje ülesandeks oli ka pruut varastada, kui peiupoiss unustab valvsuse. Nimetama peab veel mõõgaema (isamehe naine), kes oli pruudiotsija ja enamasti ka tanutaja.

Pulma kutsuti algul vaid sugulased, kes siis moodustasid põhilise pulmarahva. Tuttavad ja naabrid tulid pulma ainult kontvõõrastena.
Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega. Peiu sugulased kogunesid peiu koju; mõrsja sugulased mõrsja koju. Kogunemisajaks oli enamasti pulmapäeva hommik, mõnel pool aga juba eelneva päeva õhtul [1: 54-55, 57].

Maria ja Rudolf Lifländeri pulmades kasutati eelpoolkirjeldatud pulmakombeid, mis näitab, et tolle perioodi pulmades järgiti neid.

Autor: Ele Enn
Orig. URL: http://jol.cma.ee/?action=article&CatID=1008&ArtID=1860