Meie Päev - 23.august 2008 - Pulmakirjeldused

Sisestas Solarineiu,
Blogide kategooria: 

Püüan nüüd seda aega leida ja panna sõnadesse meie pulmapäeva ja sellega seotud emotsioone...

Üldiselt oli terve nädal enne pulmi väga kiire aeg – oli vaja nii palju asju ära teha....just sellised asjad, mida ei saagi varem teha, nagu toidud-shampused tseremooniakohta viia jne...lisaks veel käisin mina solaariumis-pediküüris-maniküüris-kosmeetiku juures ja mees siis maniküüris ja kosmeetiku juures. Siis veel hakkas pihta see keemilise puhastuse jama peigmehe ülikonnaga, täpsemalt siis selle nööpidega, mis 1,5 päeva enne pulmi ära sulasid.....ühesõnaga pabistada ei olnud väga aega :) Ainus asi, mille pärast pabistasin, oli ilm, sest tseremoonia pidi olema väljas ja nädal aega enne tseremooniat saime teada, et varuvarianti meil ei ole, sest peotelk, mis Kivi talus kohal olemas on oli selleks päevaks just ära lubatud. Teadsin, et ühel tuttaval on samuti suurem telk olemas, aga kahjuks ka temalgi oli see kinni selleks nädalavahetuseks. Nii pidimegi lootma, et ilm on ilus. Vaatasin ilmateadet iga päev ja iga päev see muutus. Lõpuks oli seis selline, et kõik saidid peale ilm.ee näitasid, et 23ndal on ilus ilm, ilm.ee aga lubas just kell 15.00 (tseremoonia algas kell 14.30) vihmasadu. Sisendasin endale, et ilm.ee valetab ja teised räägivad tõtt :) Ette öeldes pean mainima, et terve päev paistis päike ja ilm oli soe ja imeline, niiet ilmataadile minu poolt suur kalli-kalli ja tänu selle kingituse eest!

Enne pulmi oli meil veel üks pisike olukord, mida lahendada tuli. Päev enne pulmi oli kokku lepitud meie lilleneidudega, et viime nad Kivi talusse ja näitame, kus nad seisma peavad ja millal peavad liikuma hakkama ja kroonlehti viskama. Reede hommikul aga teatas üks preilidest, et tema ei tule, et tema pabistab ja kardab ja üldse....ühesõnaga pulmapaanika oli. Mul oli nii naljakas, sest mina pidin paanikas ju olema  Lõpuks saime ta nii palju nõusse, et ta tuli Kivi talusse koos emaga. Peale pikka juttu ütles et ta siis püüab oma ülesandega hakkama saada. Lõpuks, kui ära tulema hakkasime, ütlesin talle, et ära pabista, mina pabistan ikka rohkem kui sina. Sellepeale küsis 7-aastane preili muidugi universaalse küsimuse „miks?“, ja kui ma vastasin, et ma ju abiellun, siis pandi mind paika lausega „aga sina ju ei pea kõigi ees kõndima ja kroonlehti viskama!“ 

Väga positiivne oli see, et peaaegu kõik tegijad helistasid mulle paar päeva enne pulma, täpsustasid asju ja nii ma teadsin, et nad ikka mäletavad, et homme meie pulm on  See oli hea tunne, teadsin, et kõik läheb ilusti, oleks ainult ilusat ilma....ainuke koht, mida pidin ise kontrollima, oli torditegija. Tiia Tambergile ( www.florist.ee ) ja Marin Mäesalule (www.cateringmaesalu.ee) tulevad aga siinkohal eritänud, sest nad olid niiii toredad ja toetavad, nagu sõbrannad, ja palusid helistada, kui vähegi midagi on, mida ma ka tegin 

Ühesõnaga nii umbes läkski viimane nädal mööda. Pisikese poja viisime eelmisel päeval mu ema juurde, et õigel päeval ei peaks teda kuhugi viima hakkama. Ja kuna olime väsinud, siis jäime üpriski kiiresti magama ja magasime küll vähe, kuid hästi.

Minu päev algas siis 6.15. Läksin pesema, panin viimased asjad kokku, tellisin takso ja sõitsin salongi. Jõudsin pool tundi varem kohale, aga juuksur tuli ka 15 min varem, niiet ei pidanudki kaua ootama. Peigmees pärast rääkis, et kui ma ära läksin, ta ka enam magada ei saanud. Varsti oli ka tal aeg ärgata. Pesemine, söök, riidesse panek....Koju tuli talle järgi meie Excalibur. Enne mulle järele tulekut käisid nad järgi pruudikimbul, kus pandi ka peigmehele rinnakaunistus, samas kaunistati ka auto ära. Kui peigmees salongi mulle järgi tuli, siis oli minu soeng ja meik valmis, kuid ma ei olnud veel riides. Niikaua kui mehele meik tehti, jõudsin ma sukad, kingad ja alusseeliku selga panna. Mees sidus korsetti, pandi pähe loor ja tiaara....ja ma olingi valmis. Just õigel ajal jõudis ka fotograaf Annika Metsla kohale oma assistendiga.

Järgnes 3-tunnine fotosessioon, kus lisaks Annika korraldustele pidi veel väikestele tüdrukutele ja turistidele lehvitama. Kõik tegid komplimente, kui ilusad me oleme )))) Me ei ole veel pilte saanud, aga paar tükki nägin Annika fotoka ekraani peal, ja need tulevad vapustavad, ausalt.

Enne Kivi talu poole liikumist käisime veel WC-s ühes Vanalinna kohvikus, sõime autos pizzat ja siis hakkasime liikuma. Kusjuures närvi sees ei olnudki. Natuke ärevust, aga tõesti vaid natuke. Tee peal helistasin pruutneitsile, küsisin, kuidas lood on, kas kõik korras. Selgus, et temal ei olnud see päev just parim. Kõik algas sellega, et auto hommikul ei läinud tööle – aku tühi. Kui ta lõpuks kohale jõudis, siis läks floriste aitama, ja hiljem, kui töö valmis oli, läks ta auto juurde, et õiged kingad jalga panna. Ja mis te arvate – puldipatakas tühi ja autot lahti ei saa! Siis mõne aja pärast tõi üks külaline talle kusagilt uue pataka. Juba oli kohal ka meie pulmaisa Virgo Jaani, kellega siis pruutneitsi jagas oma mitte nii õnnelikku päeva. Jutu lõppedes, hakkas ta kuhugi minema, ja kaks sammu – konts läks katki :D:D Kujutate ette :D:D Nii ta tseremoonial oligi – üks konts maa sisse kaevatud, ja siis keerles nii ümbes oma telje, kui oli vaja mu kimpu hoida. Hiljem võttis tal üks mees ka teise kontsa ära, siis oli mugavam, ning tagasiteel linna käis ta kodunt läbi ja pani teised kingad jalga. Ei olnud tema päev 

Lisaks veel palusin tal panna meie külalisteraamatu pastaka reg.lauale – mõte oli siis selles, et sama pastakaga kirjutaksid pärast külalised meile soove. Aga registreerija vahetas selle ära, sest riigidokumentidel peab olema spetsiaalne vee- ja päikesekindel pastakas (me selle peale ei mõelnud). Mina seda reg. ajal ei pannud üldse tähelegi, aga pruutneitsi rääkis, et tseremoonia ajal märkas – pastakat ei ole. Kuna eelnev päev oli niigi suht crazy tal, siis ta arvaski, et juhe lihtsalt nii koos, et talle lihtsalt tundub, et ta pani pastaka, aga tegelt unustas....ta oli nii mures, et ei saanud kõigi ülesannetega hakkama )))) Aga jah, meie märkasime seda, kui Marika tuli meid õnnitlema, ja vabandas, et ei saanud kasutada meie pastakat. Teistele siis ka teadmiseks!

Aga tagasi meie juurde  Jõudsime Kivi tallu, ootasime nurga taga, kuni fotograaf kohale jõudis. Siis helistasime Virgole ja muusika pandi tööle. Ja meie hakkasime autoga liikuma.....nägin tumeda akna tagant, et kõik külalised olid kohal ja floristid olid teinud imeilusat tööd! Peigmees tuli vasakult poolt välja, läks ümber auto, seejärel tehti lahti ka minu uks....mees ulatas mulle käe....ja me hakkasime minema...lilleneiud meie ees kroonlehti viskamas. Päike säras, kõik olid kohal ja kõik oli lihtsalt nagu unes. Tseremoonia oli väga südamlik ja kuidagi nii kodune ja intiimne. Kuigi oli palju rahvast, tundsin, et seda tehakse just meile. Me peigmehega mõlemad nutsime.....Nutsid ka pooled külalised, sest Marika Martin lihtsalt oskab ilusti rääkida. Ja veel midagi – minu peale istus liblikas just täpselt tseremoonia ajal. See oli nagu märk minu jaoks. Et kõik ongi nii, nagu peab olema....“Mina, Tais, võtan Sinu, Viljar, oma seaduslikuks abikaasaks. Luban hoida ja armastada sind ja meie poega heas ja halvas, rikkuses ja vaesuses, terve ja haigena kuni oma elupäevade lõpuni“. Ma ei teagi, kas fotograaf liblikat pildistada jõudis, aga see oli selline suur ja kirju.

Kui tseremoonia ära lõppes, siis algas õnnitlemine. Mina rahunesin selleks ajaks maha, kuid peigmehel andsid närvid alla ja tema nuttis nii, nagu hetkel, kui meie poeg ilmavalgust nägi. Piltidel on seda näha ka. Kuulsin, kuidas mu isa ütles mu mehele, et ta ei oskaks tahta oma tütrele paremat abikaasat ja seest läks nii soojaks.....

Peale õnnitlemist viisid floristid kõik lilled Glehni lossi, kus hakkati nendest seadeid tegema. Hästi ilusad tulid.....Meie aga külalistega nautisime alkovaba shampust ja suupisteid. Siis grupipildid. Seejärel algas pulmarongi sõit. Autosid vist tuli mingi 40 ringis. Viskasime patud jõkke, siis teises kohas valisin mina valge lindi ja peigmees oma 3 venna abiga sidus selle kõige kõrgemale. Saime ennustuseks 5 last :P:P

Seejärel anti külalistele aeg, et linna sõita, autod ära panna ja taksoga Glehni lossi tulla. Meie sel ajal viisime oma poja koju, kuhu tuli hoidja. Lossi jõudsime, kui kõik olid juba seal. Läksime autost välja ja kõik plaksutasid....Tervitusshampus, ühine pilt.....Siis läksime sisse, noorpaari tervitati suuuuure aplausiga )) Kõhud muidugi kõigil tühjad, niiet kohe sööma )))

Siis hakkati ameteid jagama, nalja sai nabani )))) Suured tänud meie pulmaisale Virgo Jaanile, kes suutis vene-eesti rahva nii kokku sulandada, kõigil oli lõbus ja ma ei ole ammu nii palju naernud.

Tund aega peale peo algust tuli teade cateringilt, et viin saab kohe otsa. Ma küll mõtlesin, et kuidagi kahtlane, aga noh, cateringil oli oma viin igaks juhuks kaasas ja lubasime siis see lauale panna. Peigmees ikka mõtles, et ei ole võimalik, et 12 liitrit viina tunniga ära juuakse ja läks keldrisse vaatama. Pärast tuli välja, et lihtsalt ühte plokki ei märgatud keldris. Aga sel ajal kui ta seda uurimas käis, varastati pruut ära. Minult võeti üks king ja mindi sellega käsiraha nõudma. Seejärel pidi peigmees laulma (mida ta ei oska, mis oligi palju naljakam ))) , andma tõotust, et ei jäta mind kunagi nii peol kui elus üksinda ja hiljem, kui pruut välja anti, mind süles lauda tassima, jalale musi andma, vabandust paluma ja kinga jalga tagasi panema. Pruudivargad otsustasid, et „käsiraha“ läheb pruudile varurahaks, ehk siis „rahaks, millest mees ei tea midagi“. Peale seda üritust üritati veel mitu korda mind varastada, aga peigmees pidas oma lubadust ja käis isegi WC-s minuga kaasas )))

Vahele tuli paar mängu, siis pruutpaari katsumused. Kõigepealt pidi peigmees sukapaela ilma käte abita kätte saama. Siis avavalss, mis meie puhul oli „ava-aeglane-rumba“. Looks oli Hannah „Kui hing on üks“ ja meil oli tants ette valmistatud. Natuke sassi läks, aga külalised oli väga rahul. Seejärel süütasime oma ühise pulmaküünla ja väikesed küünlad kinkisime oma emadele, mina mehe emale ja vatupidi.

Emadega on meil üldse veel selline värk, et neil on samasugused nimed, ja nii naljakas oli, kui ühel hetkel hõigati „ema Ella“ ja mõlemad hüppavad püsti )))))

Siis jälle mängud ja tantsud. Enne südaööd läksime välja, et mu neiupõlvenimi ära saata. Selle kirjutasin markeriga kuumaõhupallile. Isa ja onu läksid Glehni lossi katusele, teised külalised välja. Ja nii me vaatasime, kuidas see nimi ära lendas.....

Siis viskasime ära mina oma kimbu ja mees sukapaela. Kimbu sai mehe vennatütar ja sukapaela meie tantsuõpetaja kihlatu, kellel siis järgmisel suvel pulmad.

Siis tagasi sisse. Varsti tuli ka tort. Hästi ilus, kuigi elusate roosidega (tellitud olid martsipanist roosid), maitsev ka. Tänasime oma vanemaid – kinkisime neile klaasist vaasid ja klaasist roosid, mida käisime ise Järvakandi klaasipuhuja juures tegemas – soovitan! Peale graveerisime „Maailma parimatele vanematele“.

Natuke veel tantsu, ja kell 01.00 hakkas pruutpaar ära minema. Pulmaisa töö oli samuti sellega lõppenud, kuid bänd Plingers (suured tänud neile ka!) jätkas diskomuusikaga kella 03.00-ni. Meid saadeti ilusti ära ning Excalibur viis meid Imperial hotelli. Küünlavalgus.....roosilehed igal pool....suur baldahiiniga voodi....shampus, tort ja puuviljad....saun, voodi, mullivann ja diivan põhimõtselt samas toas.....istusime mullivannis, jõime shampust ja lugesime külaliste kaarte ja soove külalisteraamatus. Magama läksime poole nelja ajal. Hommikul toodi hommikusöök voodisse, vaatasime telekast Pekingi o-mängude korvpalli finaali )))) Väljas sadas täiega vihma, ja sadas terve päev.

Jõudsime koju, vanemad olid Glehni lossist juba ära toonud kõik lilled ja meil oli majas teise korrusele viiva trepi peal selline lillekoridor....niiii ilus.... Varsti jõudsid ka mehe vennad oma naistega, jõime teed ja sõime kringlit.

Esmaspäeval sai mees minu pulmakingituse talle – käisime Hedone-is paarismassaazis (www.hedone.ee). Meil oli võetud „Duett“ pakett. Lisaks massaazile saime siis mullivannis privaatselt sulistada, veini ja suupisteid nautida.

Õhtul pakkisime asju ja teisipäeval varahommikul startisime Malaisia poole. Imelised mesinädalad olid!

Fotograafi pilte lisan kindlasti siis, kui kätte nad saame. Olen seda linki juba maininud, aga: http://vilkz.multiply.com – seal on meie fotokaga tehtud pulmapildid ja mesinädalate pildid ka. Pilte on VÄGA palju, no mu mehele lihtsalt meeldib pilte teha :D:D

Kokkuvõttes – oli supper ilus päev, emotsioonid laes siiani ja kogu korraldamine tasus end ära. Külalistelt olen ainult häid ja väga häid komentaare saanud. Tänud kogu pulmad.ee kollektiivile – 90% meie pulmast oli just selline nagu ta oli tänu teile!

Homsest hakkan tegelema dokumentide vahetamisega.

Püüan kuulutusi ka varsti ülesse panna, aga lihtsalt infoks: müügis on sõrmustepadi ja lilleneidude korvid roosades toonides, kingituste laekas, pisipoja valge ülikond ja jalanõud.

Lugupidamisega,
perekond Vakrõõm

Relax
Re: Meie Päev - 23.august 2008
7 September, 2008 - 22:25

Palju palju õnne, väga ilus päev ! Ja ilmaga ikka väga vedas.
Väga ilusad pildid. Kui võib küsida, siis kust sa omale nii ilusa kleidi ostsid või lasid hoopis õmmelda?

Solarineiu
Võrgust väljas
Liitus: 20 Okt 2006 - 16:44
Re: Meie Päev - 23.august 2008
8 September, 2008 - 07:46

Kleit oli tellitud e-bayst, kunagi kirjutasin sellest blogi ka:
http://www.pulmad.ee/node/9744

Suured tänud õnnitluste eest!

Remember - dream is a serious thing....
23-08-08

Remember - dream is a serious thing...

leeena
Kasutaja leeena pilt
Võrgust väljas
Liitus: 16 Jaan 2008 - 20:23
Re: Meie Päev - 23.august 2008
8 September, 2008 - 08:01

Teil oli v2ga ilus pulm:)
Nii hea, et teie pulm 6nnestus t2ielikult Plaani p2raselt!!
Palju 6nne!

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev 25.10.2008(:

Mida ei saa üksi, saab koos!
Meie kaunis päev okt'08