Meie pulm Tartus ja tublid tegijad - Pulmakirjeldused

Sisestas pruut007,
Blogide kategooria: 

Kihlusime selle aasta 1. märtsil ja imeliselt õnnestunud pulmad pidasime augustis Tartus. Planeerimist ja organiseerimist oli tohutult ning just siit leheküljelt leidsin vastused paljudele küsimustele, seetõttu kirjutan nüüd ka ise – ehk on tulevastel Tartu pruutidel abi.

Otsustasime mehega, et pulmade stiil võiks olla viisakas-väärikas, toimuks Tartus, ilma ööbimiseta ja pigem vastuvõtu moodi. Külalisi kutsusime 47 ning lastega sõbrad ja sugulased olid hea meelega nõus tibud küll registreerimisele võtma, kuid peolt koju jätma, et ka endile piduõhtu lubada.

Registreerimiseks valisime Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valge saali, kus on istekohti sajale inimesele, muusikute jaoks klaver olemas ja hind igati sobiv. Meie algselt soovitud kuupäev oli kahjuks kinni, just kohtade ja tegijate broneerimisega peab kuid varem tegelema hakkama.

Soengu, jumestuse ja maniküüri lasin teha salongis Estee ja jäin ülimalt rahule. Kahjuks jõudsin selle salongini seetõttu, et proovisoengu ja meigi toimumise eelsel päeval sain meili, et salong, kus mul aeg oli kuid tagasi kokku lepitud, ei saanud töötaja haiglas viibimise tõttu mind kuidagi teenindada ja kedagi asemele pakkuda. Proovisoeng oli ajastatud nii, et kohe pärast ilusalongi oli meil kokkulepe fotograafiga vanematele mõeldud kingi ja auhindade jaoks stuudiopildistamise osas. Seetõttu vähem kui 24 h enne ilusalongi aega olin väga ehmatanud, kui sain meilitsi äraütlemise..aga kui ma keset suve poleks juhtunud meili lugema? Minu telefonikõne peale soovitati mul viisakalt ja kompromissideta uus salong leida. Tartus oli ülkeeruline leida salongi, mis saaks mu järgmisel päeval proovitööks vastu võtta ja kus samad tegijad oleks ka pulmapäeval vabad, Estees tuldi mulle tohutult vastu. Esiteks oli juuksur Terje nõus kahel korral tulema tööle siis, kui tal olid algselt vabad päevad ning pulmapäeval lausa kell 7.30 kohal olema, kuigi nad avavad oluliselt hiljem. Terje on ise fantastiline inimene, lahke, naeratav ja muidugi väga oskuslik. Soovisin väga pikkadesse juustesse lokid teha, mille peale läks 2h ja kui kogu pea oli kenasti valmis, alustas ta esimesena tehtud justessesse veel uuesti lokkide keeramist, et kõik perfektne oleks (minu meelest sobis isegi juba väga hästi, aga Terje märkas, et võibolla sutsu on välja vajunud ja saab ikka kõik ideaalsemaks teha). Imekauni meigi tegi Veroonika, kes oli isegi nii super, et kohtus minuga oma vabast ajast ühel päeval ühes meigitoodete poes, et saaksin valitud toonidele sarnased jumestusvahendid ka endale osta. Salongis sain riided vahetada ja kui välja tulin, olid kõik töötajad väga sõbralikud ja imetlevad,nii et tundsin end juba Estees tõelise printsessina. Soovitaksin kindlasti, kellel võimalik, teha proovisoeng ja jumestus – pulmapäeval oli mul vähemalt selles osas süda rahulik. Oma sõbrannade seas on mitmeid, kes on pulmapäeval esimest korda lasknud nii soengu kui jumestuse teha ja peagi kõik nutuga lahti harutanud ja maha pesnud.

Ilupildid lasime teha enne registreerimist ja otsustasime sõita Luke mõisa parki. Fotograafi Maris Treufeldti (www.marisfoto.com) leidsime kevade alguses täiesti juhuslikult internetist tegijaid otsides. Vaatasime ta blogi ning kodulehte ja just soe ja südamlik stiil hakkas väga meeldima. Oma valiku õigsuses veendusime siis, kui esimest korda Marisega kohtusime – Maris on supertore, sõbralik, elurõõmus ja energiast pakatav. Kui mõni tulevane pruut pelgab, kas tema peig suudab mitu tundi fotograafi ees naeratada, siis see hirm kaob, kui Maris teiega töötab, sest ta suudab kindlasti kõik loomulikult ja naeratama panna. Lisaks käisime tema juures ilusas ja hubases stuudios Tiigi tänaval auhindade jaoks pilte tegemas. Maris pole selline inimene, et teeb tööd ainult piirini, mis kokku lepitud ja ei kriipsugi rohkem. Saime temalt oluliselt enam faile, kui ta oli lubanud, lisaks slaidishow oma valitud muusikaga, erinevad plaadid olid imearmsalt pakitud ja lisaks saime veel vahvat nänni. Kokkuvõttes olime siiralt üllatunud ja liigutatud, et Maris nii palju detaile oli läbi mõelnud ja nii armsaid asju tegi. Ja mis põhiline – pildid on fantastilised nii meie endi kui terve rea sõprade meelest, kes juba internetigaleriid näinud on.

Registreerijaks oli Olavi Ilumets, kellest saab vaid ülivõrdes positiivselt rääkida. Olles vaimulik ei nõudnud ta, et meie oleks ristitud, vaid et sooviksime neid põhimõtteid järgides oma ühist elu elada. Registreerimise viis läbi imekaunilt ning rääkis just meist ja meile. Kuna tegime nii, et mees ootas ees ning mina sisenesin muusika saatel, siis Olavi oli külalistega ühe vahva üllatuse kokku leppinud, mis mul keset registreerimist naeru suule tõi ja õnneks suutsin selle poole tunni jooksul pisaraid tagasi hoida. Seda üllatust ma ära ei ütle, sest ei taha selle vahva nüansi kogemist tulevastelt pruutidelt ära võtta. Olavit on kiitnud veel väga mitmed mu tuttavad, kes on olnud tema läbi viidud registreerimisel. Muusikuteks olid Anu ja Kalle Loona (klaver, viiul), kes on vaieldamatult professionaalid. Valisime ise just need palad, mida soovisime ja Kalle andis ka lahkelt nõu ja soovitusi.

Pulmarong toimus pärast registreerimist ja autoks oli uunikum, mis sai kaunilt ehitud. Millegipärast auto omanik seda teenust eriti ei reklaami. Kuna mu kleit oli üsna laia, rõngastel alusseelikuga, siis mahtusingi oma kleidiga mugavalt just sinna limusiini tüüpi vanasse autosse. Pulmad.ee lehelt kellegi kommentaarist leidsin, et mingit näksimist võiks pulmaautosse varuda ja võtsime banaani ning vett (mees oli nii nutikas, et leidis sellised veepudelid, mis on trennipudelite sarnased – vesi tuleb pigistamise peale pisikesest otsast, seega pruut ei riku huulepulka). Kuna hommikul ärkasin kell 6 ja kihutasime ilusalongi ilma söömata, siis registreerimise lõppedes kella 4 kanti päeval kulus üks banaan väga ära.

Sooviksin väga kiita restoran Volgat (http://www.restaurantvolga.ee/?id=16) ja töötajaid. Läbirääkimist alustasin kevadel ja vahetasin kahe erineva inimesega kümneid ja kümneid kirju. Meile tehti sobiv pakkumine ja otsustasime siiski korraliku pulmapeo koos kõigi toidukäikudega korraldada, mitte ainult vastuvõtu. Volga esindajad olid alati üliviisakad ning abivalmid ja just see tegi asjaajamise kõige mõnusamaks ja muretuks. Pidu toimus teisel korrusel Rektori saalis, oma pulmavalsi saime teha alumise korruse tantsusaalis. Interjöör iseenesest on juba selline viisakas ja kaunis, mis sobis täpselt meie visiooniga. Alumiselt korruselt viib üles lai trepp punase vaibaga ning ootasime abikaasaga külalisi kohe trepi üleval, kus kõigile saabujatele ulatati vahuveinipokaal. Kokku tuli pidulisi 45 ja ma tõesti ei tea Tartus ühtegi teist sellist stiili kohta, kuhu nii palju inimesi mahuks istuma ja saaks ka teisi suuri ruume kasutada (väiksema külaliste arvuga peo puhul soovitaksin ka Antoniuse hotelli). Järgmine suur pluss oli see, et nädalavahetusel esines neil vahva majabänd Tuulest Viidud ja seega olid meie kulud bändile 0 EEK. Meie pidulised olid aga väga oodatud alla tantsima, mida külalised usinalt ka tegid. Volga pakutud salat, praad ja külmlaud/puuviljalaud väärivad ka ainult kiitust. Tore oli ka see, et praad oli meeldivalt suur, mis eriti vanemate külaliste puhul võib olla oluline kriteerium ning ka külmlaud oli väga maitsev ja tõesti rikkalik, veidi jäi isegi üle. Kogu asjaajamine Volga restoraniga oli väga meeldiv kogemus ja kui kellegil sarnane nägemus oma pulmast, siis julgelt soovitan Volgat.

Tahaksin kiita väga ka pulmatordi tegijat Birjo Urbast, kelle kohvik Anna Edasi on nüüd avatud Tartus Tähe tänaval. Ta on omal alal suur meister ning ka inimesena suurepärane – kohtusime kohvikus ligi kolmveerand tunniks, et arutada, milline tort teha. Mehe põhiline soov oli saada väga magus tort ja mina soovisin martsipani. Lasime teha Belgia shokolaaditordi, millel sees valget shokolaadi ja igasugust muud head kraami, peal martsipan, mida kattis valge suhkruglasuur, sest martsipan iseenesest on beez. Kokkuvõttes väga magus, aga kõigile väga maitses. Tellisime 47 külalisele mõeldes 12 kg, mida oli siiski liiga palju aga tore selles mõttes, et panime järgmisel päeval sugulastele/külalistele seda kaasa ja sõime ise ka.

Õhtujuhtideks-pulmaisadeks olid minu sugulased, kes ka minule üllatuseks olnud mängude ja tegevustega panid i-le täpi. Saime väga palju naerda. Kindlasti tooksin välja, et kõige enam meeldis külalistele tutvustusvoor, mille olime teinud natuke tagurpidi. Nimelt kirjutasime mehega iga külalise kohta humoorika mõnelauselise iseloomustuse, mille õhtujuhid ette lugesid ja inimene ise või kõik külalised, kes soovisid, said kaasa hõigata, et Õige!, Fantastiline! Nõus! jne. Kes soovis, sai seejärel midagi vahvat pruutpaari kohta öelda. Selline algus oli super „jäälõhkuja“ ja tekitas külalistes ka sellise tunde, et oleme igaühe peale neist mõelnud. Õhtujuhtidel oli veel mitmeid naljakaid mänge välja mõeldud, ühe tulemusena teevad 12 külalist meile igas järgnevas kuus mingi vahva kingi või osutavad mõnd teenust, mis pole kulukas, kuid on vahva ühistegemine. Iga sooritust pidavat saatma ka pruudile lille kinkimine – ootan põnevusega, millal esimene külaline lubadust täitma asub. Seega meie peo väline stiil oli küll väga viisakas ja väärikas, kuid sisuliselt oli kogu päev siiski äärmiselt südamlik ja täis nalja. Kohal olid meie kõige kallimad ja lähedasemad ja eks hea vein ja pulmaviin aitasid ka kindlasti vabale olekule kaasa.

Ametliku osa pulmadest lõpetasime kell 22.00, kes soovis, läks koju nt. laste juurde. Poolte külalistega jäime pidutsema ja ühislaule tegema kuni restorani sulgemiseni kell 1, kui pidu oli veel hoos ja oli just õige aeg mõnusa tujuga lõpetada.

Kokkuvõtteks pean ütlema, et me poleks mehega elusees kujutanud ette, et pulmade organiseerimine on nii suur töö - oleme sadu tunde internetis veetnud kõikvõimalike asjade leidmiseks/lahendamiseks, paljude inimestega kirjavahetuses olnud ja kõvasti mööda poode ringi sõitnud. Riiete otsimisest parem ei räägigi, lõpuks sai mees kauni ülikonna Baltmanist ja mina oma imelise kleidi Tallinnast SaloCenterist. Suutsin veidi omaette ägestuda, kui keegi ütles, et mis see siis ära ei ole, paned kinni koha ja tegijad ning lähed ise õigel päeval kohale.

Eks juhtus ka äpardusi, kuid tuleb olla loominguline ja mitte pisiasjadest oma tuju lasta rikkuda. Näiteks pulmarongi ajal jooksid end rõõmsaks napsutanud võõrad kodanikud otse meie pulmaautole ette, et pulmaviina saada, mille tulemusel auto pidurdas ja lendasime suure hooga auto etteotsa ning mu kleidi pael purunes. Samuti paistab olevat tõesti paljude eestlaste seas palutud kuupäevaks oma tulekust teatamine asi, mida võib rahulikult ignoreerida nagu siin lehel varem palju on juttu olnud ja mõni suvatseb oma otsust ilma põhjuseta edasi-tagasi muuta. Lisaks kuulsime, et ka meie suguvõsas oli solvumist kui kellegi elukaaslast, keda ei mina ega mees kunagi näinud pole, ei kutsutud. Väga kurvaks teeb kui inimesed ei mõista, et oleme nad oma kõige ilusamast päevast kutsunud osa saama, sest nad on meile kõige kallimad või peaks olema lähedased ning peame neid selle vääriliseks! See pole suvaline jooming, kuhu pruutpaar peab endale tundmatuid inimesi kutsuma, sest tegu on kellegi elukaaslasega.

Just sellised pisiasjad tuleb unustada, sest tegu on teie päevaga, kallid pruudid, ja mitte miski ei saa seda päeva rikkuda, kui ise oma mehega särate õnnest ja armastusest! Ärge laske ennast ära hirmutada sellest, et organiseerimist tundub mingil hetkel olevat üle mõistuse palju. Kes palju teeb, see palju jõuab on küll tõsi. Nimelt just märtsist augustini kirjutasin organiseerimise kõrvalt valmis magistritöö ja käisin tööl, seega tunne on pärast kraadi saamist, pulma ja mesinädalaid super! Loodan väga, et keegi sai sellest megamonoloogist abi või innustust. Meie päev oli imeline, tegijad olid võrratud ja soovin tulevastele pruutidele rõõmsat pealehakkamist.

crizzy19882
Kasutaja crizzy19882 pilt
Võrgust väljas
Liitus: 20 Mai 2010 - 01:32
Palju õnne meeldejääva
13 September, 2010 - 21:56

Palju õnne meeldejääva sündmuse puhul!

Ma ise mõtlesin ka algul, et teeme Volga restoranis. Kuid muutsime meelt, valisime Ülikooli kohviku kuna seal saame kasutada omavalitud bändi.

MerleR
Võrgust väljas
Liitus: 9 Aug 2011 - 11:53
Re: Meie pulm Tartus ja tublid tegijad
4 Jaanuar, 2012 - 12:47

Palju õnne Teile :)

Jutust sai aru, et olete väga õnnelikud ja see päev jääb igaveseks meelde :)