Ohh, minu meenutused... - Pulmakirjeldused

Sisestas Virgo Jaani,
Blogide kategooria: 

Pulmahommik oli ärev. Kuna pulmi oli juba mitu korda edasi lükatud, otsustati seekord asi kindlalt ära teha. Nii pruut kui peig ootasid asja. Pruut oli stiilne- lihtne kleit ja soeng. Ainus ehe oli kuldkett kaelas.

Aga paraku läks kleit kiiruga tõmmates katki. Mida teha? Kellelgi kavalpeal tuli mõte, et teeks siis kogu imago ümber. Kääridega tehti ebaühtlaseks alumine serv, tõmmati ära varrukad, juuksed tehti lahti ja sasiti ära, et poleks märgata, et kleit ei rebenenud tahtlikult.
Peigu ei tahtnud keegi eriti teavitada, aga kui seda tehti, siis ei jäänud temal ka muud üle, kui viigipükste asemel teksad jalga tõmmata ning samuti
varrukad ära rebida. Juuksed natuke sassi ja- voila!

Saali puistati hooletult lilli ja jäeti kogu asjast hooletu mulje. Altar, mille ees laulatus toimuma pidi, tehti natuke katki. Riiet sikutati ja hooletult läks peale teip.

Asi võis alata. Kui külalised asja nägid, olid nad üllatunud. Aga preester ei öelnud midagi. Ta oli perekonnatuttav ja seega tundis ka pruutpaari. Laulatus oli kombekohane, kuni hetkeni, mil keegi võrdles neid Tarzani ja Janega. Ja see teema oli õhtuni üleval. Aga asi lõppes siiski õnnelikult ja külalised jäid asjaga väga rahule. Arvan, et see on hea näide sellest, et laulatus ei pea olema traditsiooniline. :)

Autor: Marge