Paariminekust Armastuse saarel - Pulmakirjeldused

Sisestas Virgo Jaani,
Blogide kategooria: 

Euroopa teist serva loputab Vahemeri, milles asuvad saared on olnud tuntud läbi aegade oma idüllilisuse ja erootilisuse poolest. Vahemere idatipus, kolme kontinendi ristteedel asub Küpros, kus antiiklegendide järgi armastusejumalanna Aphrodite merevahust sündis.
Needsamad legendid, pajatades suurest tundest, on tagasihoidlikumad tunde materialiseerumise, ehk pulmade kirjeldamisel, nii et antiiklaulikute töö puuduste kõrvaldamiseks tulebki rahvamasside tungival nõudmisel paar rida antud teemal kirja panna.

Nii et paariminekust...

Juba varajasest noorusest hakkavad emad oma tütardele õpetama, et just nemad on abielludes selleks pooleks, kes endale partneri valib. Sügavalt materiaalses ja patriarhaalses ühiskonnas võib see uskumatuna tunduda, kuid selle ühe valiku teevad küprose mõrsjad küll ära, sest koos nendega tuleb kaasavara. Pruudi isa annab pruudile harilikult kaasavaraks elamispinna, ja selle saare peal ei ole pinnad just väikesed (küttekulud on imetillukesed!). Ja kui sa kuulud lugupeetud perekonda, siis tuleb su pulmavastuvõtule rohkesti külalisi, kes igaüks ka midagi kingib. Kingitakse aga raha! Selle raha najal on mitmedki ettevõtlikud noored mehed oma äri püsti pannud, algkapital tuleb ju koos naisega. Kui moodsamal ajal jäävad korterid ja majad pikkadeks aastateks naiseisa omandusse, siis laekunud raha saavad noored ikkagi oma suva järgi kasutama hakata. Naiseisa kontrollib kinnisvara sellepärast, et lahutused, varem harukordsed, on nüüd ka Küprosel igapäevastumas. Tõsi, Eesti tasemeni on veel väga palju aega.

Küprose noored mehed on oma noorte kaasmaalannadega hädas, sest viimased on meeste meelest kõrgid ja nii materiaalsusesse ära pööranud, et nendega on ebameeldiv suhelda. Kooselu alguses nähakse tehingut, mitte tunnet. Kõlab imelikult?... Tänu sellisele distantseerumisele oma rahvuskaaslannadest on hakatud sisse tooma vabanenud sotsialismibloki kauneid ja kirglikke naisi, kellele Küprose heaolukeskkond tõsist muljet avaldab. Samas üritavad paari aasta möödudes paljud neist saarelt lahkuda, ja parem, kui neil selleks ajaks lapsi ei ole, viimastega seonduvad kohtusekeldused võivad noore naise elu sõna otseses mõttes põrguks muuta. Lahkumissoovi tekitab patriarhaalne ühiskond, kus mees peale abielu hakkab perekonnas domineerima tasemel, mis on pigem sarnane Araabiamaadega, kui Euroopa sugude võrdsuse kontseptsiooniga. Paar eestlannat on küpriootidega abielus olnud, praeguseks on nad armusaarelt lahkunud, samuti ka leedulannad, lätlannad ja teised, kel selleks võimalus. Küprose puritaanne keskkond jätab Baltimaadest mulje kui eriti liberaalsetest maadest. Aga on veel palju teisi, kes tulevad eelmainitud Ida-Euroopa riikidest, nagu Horvaatiast, Rumeeniast, Valgevenest, Ukrainast, Gruusiast, Armeeniast, ja mujalt.

Kuid vaatamata keerulisele, aegade hämarusest alguse saanud kultuurilisele situatsioonile leiavad noored inimesed teineteist ka Küprosel. Korralike ühiskonnakuulelike kodanikena teavitatakse ühiskonda juba kihlusestki, kasutades ajakirjandust, interneti või elektroonilise posti lahendusi. Traditsiooniliselt viiakse läbi kihluspeod kas suurematele või võiksematele seltskondadele, kihlusekakukesi (magusaid muretaigna-sarnasest massist tehtud jahukakukesi, millele värvilised paberid ümber pandud) saavad ka kontorikolleegid, s.t. ikka kogu kollektiiv. Kihlusi peetakse ka ajaks, alates millest tohivad noored nö. ametlikult kokku kolida. Kihlusi peetakse alates paarist kuust kuni paari aastani enne tegelikke pulmi.
Pulmadeks ettevalmistumine on tüüpiliselt kiire aeg (kas keegi teab võimalusest, et ei oleks?). Harilikult teavitavad pruudi ja peigmehe vanemad pulmadest ajakirjanduse vahendusel kõiki. Peale meedia teavitamist saadetakse laiali võimalikult palju pulmakutseid, mis hiilgavad oma stiili ja suursugususega, ning maitseka ja isikliku pöördumisega. Pulmakutsed on harilikult täesti hästi kujundatud, võisteldes meilegi otsepostitus-reklaamikampaaniatest tuntud originaalsete lahendustega. Erinevalt Eesti pulmakülaliste nimekirjadest, mis üritatakse tagasihoidlikud hoida, on Küprose nimekirjad minimaalselt kolmekohalise külaliste arvuga, tüüpiline on neljakohaline külaliste arv. Suured pulmad, nimekatest perekondadest pärit noorpaari külaliste arv on kindlasti 5-kohaline. Nii et kümme tuhat ja enamgi külalist! Mõelge õnnitluskäepigistuste peale!....

(Meie mõistes) tõelisi pulmi peetakse rohkem maakohtades. Laulatus viiakse läbi kohalikus kirikus, millele tüüpiliselt järgneb vastuvõtt kohalikes vabaõhu-tavernades. Viimased on Küprosele omased ja tüüpilised pererestoranid – nad kuuluvad mõnele perele, ja seal käiakse ka harilikult peredega õhtustamas. (Meeldetuletuseks niipalju, et süüakse Küprosel soojal ajal ainult üks korralik kõhutäis, seda siis tund või kaks peale päikese loojumist. Enne seda on lihtsalt liiga palav ja süüa ei taha küll midagi. Soojakraade on suvel harilikult üle 40 ja talvel kuskil 15 plusskraadi juurde.) Tavernasid on igas külas mitmeid, nii et valik on lai.
Vastuvõtt on paari tunni kestel toimuv õnnitluste vastuvõtt, külades saab siis peaale kingituste üleandmist ja käepigistust tavernas natuke süüa ka. Ja natuke juua, küproslased ei ole alkoholilembeline rahvas ja Põhjamaist joomarlust taunitakse, või kardetakse. Süüakse traditsioonilise meze sarnaseid valikuid.

Linnapulmad toimuvad hotellide restoranides või konverentsisaalides. Linnapulmad on suurema rahvakogunemisega, seal pööratakse tähelepanu ainult käepigistustele ja kingitusele. Peale seda saab igaüks klaasi veini – punshi, ja magusa suupiste, suhtleb tuttavatega ja astub siis minema. Sai ennast näidatud, sai linnukese kirja... Seltskondlikud kohustused on sellega täidetud! Tõeline „Vaata teisi ja lase ennast vaadata“ stiilis üritus!

Küprosel on kinnise ja ennast kaitsva ühiskonna kohta väga hea kinkimise traditsioon. Kõik kingivad rahaümbrikke! Kaugemad tuttavad kingivad 10 Küprose naela (1 CYP = 27 EEKi), mida tuttavam või sõbram sa oled, seda rohkem raha su käest oodatakse. On olnud juttu ka kingituseks läinud kolmest ja viiest tuhandest Küprose naelast. Nii et kahe tuhande külalise puhul, kui keskmine summa on 30 naela, teenib pruutpaar 60 tuhat CYPi, ehk 1, 6 miljonit EEKi! Aga kuna igaüks abiellub saare peal korra, saab ta teistesse investeeritud raha tagasi. Omamoodi väga huvitav suletud tsükliga rahade liigutamine, kus rahad antakse neile, kes seda antud hetkel kõige enam vajavad – elu alustavale perekonnale.

Ühe asja tahan ma veel ära märkida – osaliselt tänu õigeusu kirikule, osaliselt tänu koolides läbiviidavale seksuaalkasvatusele ja kaitsevahendite kättesaadavusele, osaliselt tänu väikese suletud puritaanse ühiskonna moraalile ei ole hädaabielud Küprosel eriti levinud.

Pilk Euroopa teise serva

Saare peal ringi reisides võib pealinnast Nikosiast Limassoli sõites näha tee ääres suure püstkoja laadset telki, mis kaitseb saare vanimat, ca kuus tuhat aastat vana asulakohta, õigemini selle praegust arheoloogiliste kaevamiste paika. Hilisemad saare asustajad ja vallutajad on olnud kirjust seltskonnast, saare ajalugu nimetab ca 14 erinevat ajalooperioodi. 15 sajandil enne Kristuse sündi rajasid oma kolooniaid saarele nii kreeklased kui foiniiklased, veel napilt enne Kristuse ajastu algust jõudsid saare vallutada ka roomlased. 4-nda sajandi lõpus läks saar Bütsantsile, 7-nda sajandi teisel poolel möllasid saarel araablased, loovutades saare siis jälle Bütsantsile. Ristisõdalastel oli oma kuningriik Küprosel pea kolme sajandi jooksul, mille puhul tasub kindlasti mainimist ka Richard Lõvisüdame aastane valitsemine. Kuulu järgi jõudis ta selle aasta jooksul kihluda, kui mitte abielluda, juba siis olid saare mõjud pere loomiseks erakordselt tugevad. Peale seda suutis ta aga saare valitsemise edasi müüa.

Sajandi jookusl said Küprost valitseda ka veneetslased, siis kolme sajandi jooksul oli ta türklaste käes. 1878-1960 oli saar Suurbritannia kolooonia, peale mida oli Küprose Vabariik legendaarse klerikaalse riigipea arhepiiskop Makariosega, seda kuni 1974 aastani, mil saarele tungisid Türgi väed. Saar on praegugi idast läände pea pooleks jaotatud, põhjas asub maailma poolt tunnustamata Põhja-Küprose Türgi Vabariik, siis tuleb ÜRO vägede poolt poolt turvatav puhvervöönd, ja lõunas asub Küprose Vabariik.
Vahemeremaadele omaselt on saarlased küllalt religioossed, kreekakeelsele kohalikule elanikkonnale jagab jumalasõna Kreeka Õigeusu Kirik. Saare peal on ka hulgaliselt imeilusaid klerikaalseid sajanditevanuseid arhitektuurimälestisi. Kuna saarele on ka rohkelt muid rahvusi tulnud, on vähemal määral esindatud ka teised religioonid, peamiselt muidugi kristluse erinevad suunad.

Saare lõunapoolse osa majandus on teinud suure hüppe peale Türgi osalise okupatsiooni algust 1974. aastal, praegune keskmine saareelaniku sissetulek ajab eestlase kindlasti kadedaks. (Kuuldavalt on saareelaniku keskmine aastapalk 14.000 Küprose naela, mis on ca 378.000 EEKi aastas, või 31.500 EEKi kuus brutto või 22.680 EEKi neto). Tänu oma heale positsioonile kaubanduse ristteedel ja soodsale majanduskliimale on jõudsalt arenenud pangandus, Küprosel on off-shore pankasid paljudest riikidest. Omades rohkelt resursse on Küpros ka Eestisse investeerimiselt küllalt tipus.

Küprioodid räägivad omavahel kreeka keelt, õigemini ühte kreeka keele dialekti. Kreeka keelest erineb see oma lauseehituselt, frasiologismidelt ja häälduselt. Tänu pikaajalisele Briti valitsemisele räägib ka enamus linnainimesi vabalt inglise keelt, paljud noored on haridust saanud kas Briti saartel või Ühendriikides. Maakohtades on keeleoskusega kehvem, aga kus see nii ei oleks. Peale kohalike küproslaste elavad saarel veel inglased, kes on saare kliimat nautima jäänud, tõsi mõni on seda nautimas juba aastakümneid. Saar on nende jaoks oma turvalisuse ja stabiilse kliimaga tõeline Vahemere paradiis. Siis on seal veel kreeka päritolu armeenlasi, rohkelt venelasi, ja juhutöödele tulnud teisi Ida-Eurooplasi ja Lähis-Idast lihtsama töö tegijaid. Ida-Euroopast tulnud neiud on tööl nö. kabareedes, mis küll rohkem striptiisiklubideks kvalifitseeruvad. Tegu on tüüpilise turismimaaga, kus sa ikka ilma selliste asutusteta saad!
Küprose kreekakeelne kultuur (arvestada tuleb, et Küprosel on ka inglisekeelne kultuur, s.t. rahvusvaheline kultuur, ja kreeka ja rahvusvahelise kultuuri vahel on selge erinevus) on saareriigile omaselt kolkalik ja kinnine. Mitte et inimesed oleksid kinnised, pigem vastupidi, ainult et nende külalislahkus on selline, mis ei lase unustada, et sa külaline oled. Sõprust luua on väga raske, teatav distants jääb sisse, kuni sa perfektselt keelt ei valda ja täiesti kohalikku ellu sisse ei ole elanud. Külalislahkust rõhutab veel väga turvaline õhkkond, mis erineb küll turistirikastes paikades, kus viimased oma koduseid kombeid impordivad. Kodust ohutunnet on ehk kõige enam tunda Limassolis, kus käivad puhkamas Venemaa uusrikkad, need kandilisemat laadi ja mitte just suurlinnadest pärit lühikeste juuste, jämedate kaelte ja raskete kuldkettidega jõmmid.
Turvalisusest veel niipalju, et küprioodid on rahadega tegeledes väga ausad, erinevalt nende läänenaabritest kreeklastest, kelle juures on pettasaamine harilik asi ja turistide lüpsmine kohalik rahvussport.

Küprose Vabariigi elanikkond on ca 680 tuhat, põhjapool elab veel 120 tuhat inimest, peamiselt türklased. Tänu kogukonna väiksusele hoiavad küprioodid tugevasti kokku. Perekonnad toetavad omasid, saates noori välismaale õppima. Tõsi see on, et kui pere sulle vastavalt haridusele kohta ei leia, siis pead sa oma majandusalase magistrikraadiga kioskites oma õpinguid rahastanud sugulasi orjama. Oma hõimu tunnet sisendatakse lastele varasest east, vanemaks saades on sellest välja kujunenud eluhoiak, sealt ka teatav välismaalaste pelgamine ja võõrastamine.
Eelnevalt oli juba juttu saare väikesest elanikkonnast ja nende kogukondlikust õigeusklikust religioonist, mis määrab ära antud ühiskonna elanike sotsiaalsed normid ja väärtused. Kõik teavad kõiki, või kui ei tea otseselt ise, siis teab kellegi sõber, või tuttav, või sugulane neid inimesi, keda vaja. Õitseb onupojapoliitika. Nii väikeses elukeskkonnas on tähtis, millised on su juured, kus sa tuled, milline on sinu positsioon ja kaal ühiskonnas. Ja kaalu saad sa sellest, et sul on õigest klassist vanemad, või et sa suhtled õigete inimestega. Ja õiged inimesed, kelles selles kogukonnas kaalu on, ei ole mitte (lõbujanulised ja mitte just püsisuhteid otsivad) välismaalalsed, vaid kohalikud Petros’ed, Kyriakos’ed, Spyros’ed ja Yannis’ed. Samas, kui sind nähakse kellegagi koos väljas kohvi joomas, kiputakse sellest järeldusi tegema ja su mainet määrima – „teadagi, kui nad koos juba kohvi joovad, siis nad ka kindlasti koos magavad!“. Väikesele kohale tüüpilise kuulujuttude fenomenist ei ole pääsenud ka muukeelsed saare residendid, sealt ka väljend, et kui kaks saarel elavat välismaalast vestlevad kauem kui 5 minutit, siis nad räägivad kohalikke taga, või „What is the most typical passtime of the foreigners living in Cyprus?“ – „To gossip Cypriots!“
Ma püüdsin selles loos heita pilgu natukene kaugemale sellesse omapärasesse kultuuri, mis asub teisel pool meie kontinenti ühel soojal saarel, ja kes riigina üritab Euroopa Liitu saada samas grupis kui meiegi. Ainult pulmakombeid kirjeldades oleks lugu võõrastust tekitanud, teiste kommetest on raske aru saada, liiatigi omaks võtta. Samas on ka küpriootide kommete taga ajaloo ja vallutajate kultuuride pärandit, täpselt nii nagu ka meie omas kultuuris.

Autor: Tõnis Mutt