Pulma-horror - Pulmakirjeldused

Sisestas Virgo Jaani,
Blogide kategooria: 

Kindlasti olete viibinud mõnes pulmas, kus keegi külalistest, ämmadest-äiadest või pruutpaar ise teevad midagi nii nõmedat, et pulmatuju sootuks kaob, või läheb pruudiröövi käigus pruudil käeluu katki, või jääb väsinud peigmees suitsuga voodisse magama ja ärkab alles siis, kui kallis kaasa loori lehvides teda leekidest päästab.

Ebaõnnestunud pruudirööv

Lugu juhtus Türil 4-5 aastat tagasi. Pulmapidu oli vahva sinnamaani, kuni üks kergelt jokkis pulmakülaline oma sõbralt autovõtmeid küsis. Meelitas pruudi kaasa, et midagi huvitavat talle näidata, aga huvitav ei olnud miski muu, kui näitsik pihta panna.

Pruudiröövi märkas kohe 2x2 meetrit mõõtudes pruudivalvur, kes 7-8 sõpra kaasa kutsus. Õnnetu röövel jõudis end vaevalt noore abielunaisega autosse lukustada, kui päästjad kohale jõudsid. Ei hakatud vaeva nägema läbirääkimistega vaid pandi käed külge ja keerati auto katuse peale. Kui lõpuks pruut ning pruudivaras autost välja said jõudis kohale ka auto omanik.

Ilma sissejuhatuseta valmistas ta sõbrast röövlile ilusad tumesinised ringid ümber silmade ja ühe kaunimatest murtud ninadest, mis mul kunagi näha on õnnestunud. Peale nina tõsist imetlemist arstide poolt läks veel tükk aega enne, kui peole uus hoog sisse saadi.

Kreisi ämm

Kord südasuvel juhtunud Lõuna-Eestis pulmas niisugune lugu: Pulmaseltskond oli väike, nii 30 inimest, ja pidu peeti ühes talumaja moega kõrtsis. Pruudi poolt olid enamasti vanemad sugulased, peiu poolt jällegi ülikoolikaaslased, noored aktiivsed inimesed.

Esimene vihje ämma (pole oluline, kumma ämma) veidrustele oli siis, kui ämm käis üle kõrtsuperemehe kaetud laudade ja lõikus valmis kurgisalatile tomatit juurde, ise kiites: Sööge, vanaema enda kasvatatud. Hea küll. Kõrtsuomanik, kellelt toitlustamine oli tellitud, kehitas õlgu.

Järgmisena ilmusid ämma käekotist laudadele viinapudelid (nende kõrvale, mis kõrtsmik juba välja käinud oli). No nüüd hakkas kõrtsmik juba kätega vehkima ja veenis eravestlustes külalisi, et kui see on mingi salaviin, siis tema külaliste tervise eest ei vastuta.

Sõid külalised ja jõid, siis tahtnuks tantsu lüüa. Ruumi ei olnud palju, kuid leidlik noorem rahvas lükkas lauad ühte nurka, et keskpõrandale ruumi teha. Juba hakkas tümps tulema, kui äkitselt seisis uksepiidal võimukas ämm, kes röögatas: Lauad KOHE tagasi oma kohtadele! Mis omavolitsemine see olgu, pulmaseltskonda killustama!

Selgus, et vanatädid tahtnuks omavahel laua taga salatikausi ääres istudes “Ütle meri, mu meri” laulda, aga lihtsalt nurka tõstetud toolidel neil ei kõlvanud. Ämm oli oma nõudmistes nii raevukas ja järeleandmatu, et ähvardas pulmaseltskonna kohemaid laiali saata. “Ega linnavurled ei tule meid õpetama,” oli üks ta argumente. Jahmunud ülikoolikaaslased katsusid mingit lepitust leida, aga tulutult. “Ega haridus matsi ei riku,” teatas siis ka vanaema, ja lisades veel kogu oma koomilises vanainimese-ülbuses “Matsid jäävad matsideks”, tõukas uksepiidal ühte külalist.

Edasistes seltskonnamängudes, mida pulmavana meeleheitlikult organiseerida püüdis, keelas ämm oma sugulastel osaleda ja organiseeris vastukaaluks lauluringi. Kui ühise jututeemana püüti pruutpaari panna rääkima oma tutvumise lugu, teatas ämm, et see pole üldse kellegi asi ja niisugust asja ei ole viisakas küsida.

Napilt enne südaööd istusid peigmehe sõbrad autodesse ja sõitsid lihtsalt linna tagasi.

Peig leekides

Eks olnud siis peigmees pisut väsinud ja läinud kämpingus toimunud pulmapeo eest oma tuppa varjule. Ootas pruuti ja tegi suitsu.

Pruut aga tantsis kõigi külalistega, saatis lahkujaid autodeni ja lehvitas. Kui ta umbes neli tundi pärast peigu toaukse lahti tõmbas, lõi talle suitsupahvak näkku. Hädavaevu leidis ta hõõguva kusheti pealt oma värske abikaasa ja lohistas vingust uimase mehe õue peale. Tasapisi hakkas mees toibuma, koos uhasid nad voodile vett ning lõpuks viskasid kusheti aknast alla õue, et puust kämpingumaja leekidest säästa.

Kui siis shokist nuttev pruut, ikka veel pikas kleidis, kaltsuga paaniliselt põrandat nühkis, et tahmajälgi peita, tormas sisse majutusasutuse komandant ja hakkas sõimama, arvates, et noored on esimese abielutüli laamendamisega lahendanud.

Kommentaatorite jutud:

xxx, 16.05.2001 08:01
ohjah, minu pulmas juhtus siuke lugu, et ämm tassis ilma minult kui peo perenaiselt ikkagi! küsimata kogu toidu endale koju, arvates, et see ongi normaalne tegu, igatahes rikkus see sündmus pulmatuju küll mõneks ajaks ära

Kata, 16.05.2001 09:23
Minu pulmapidu toimus minu vanemate talus vabas õhus ning ma olin väga üllatunud, et ämma-äia ei tulnud mitte kordagi minu vanematele, kes suurema osa õhtust ürituse organiseerimisega rakkes olid (mis ei olnud muidugi väga õige samm meie poolt aga mõned vanemad juba on sellised rahmeldajad), abi pakkuma. Ma kahtlustan, et nad vist isegi ei rääkinud omavahel terve pulma jooksul. Mulle tundus see väga imelik ja jättis igatahes minusse väikese vimma ämma vastu.

ingrid, 16.05.2001 09:58
Minu abielu registreerimisel juhtus järgmine lugu. Jõudnud siis registreerijatädi oma jutuga sinnamaale, kus pruudilt-peigmehelt jah-sõna küsitakse, ja pöördub minu elukaaslase poole: "Kas teie, Rein.... jne". Mina kangestun vaikselt, sest see polnud üldse minu mehe, vaid äia nimi, ja mõtlen paaniliselt, et mis ta siis vastab. Et kui "jah", siis äkki olengi äiaga paari pandud, ja kui "ei", siis pulmad nagu katki jäänud. Nojah, köhatab siis minu mees, et "vabandage, siin on vist mingi eksitus juhtunud..." Ja ehmunud tädi vastab: "Oi, teate, meil läks täna printer katki ja me ei saanud akti välja trükkida, ma loen siin avalduste pealt, jäi vist vale rida ette." Akt oligi trükkimata ja oma allkirjad panime lõpuks tühjale blanketile vaikse lootusega, et sinna tagantjärele kedagi valesti kirja ei panda.

tea, 16.05.2001 10:22
Minu ema oli enne meie registreerimist hirmus närvis ja võttis igaks juhuks rahustit. Vaatas, et ei mõju, võttis veel.
Ja siis vajusid tal kogu tseremoonia ajal silmad kinni ja kui seisma pidi, siis oleks ta tukastades peaaegu ümber kukkunud.

k, 16.05.2001 11:14
Siin üks traagiline lugu. Pulmas läks peigmehe vend naisega tülli ja jooksis lähedalasuva raudtee juurde ennast rongi alla heitma. Peigmees läks venda päästma ja mõlemad said surma. Nii, et pruut jäi juba pulmapäeval leseks.

Miriam, 16.05.2001 11:16
Just seetõttu polegi me pidu pidanud vaid elame mehega 10 aastat vabaabielus. Oma kolme last pole ristinud ka , sest seegi üritus võib nõmedalt välja kukkuda. Ja eriti meeleldi jätaks matused pidamata...

zero, 16.05.2001 13:42
enda pulmapeolt meenub, kuidas ämma sõbrannad-sugulased kuulasid terve õhhtu mingit nilbet Rootsi väliseestleste sisse lauldud kassetti (horror!) ja keegi pea olematu sugulusastmega "uus" sugulane karjus pidevalt kibe, nii et ma lõpuks lahkusin nuttes (olin neljandat kuud rase, muidu oleksin ennast täis joonud, nüüd lukustasin ennast peldikusse ja nutsin). minu kogemuse põhjal tahab enamus külalisi (just vanemaid) pruutpaari arvel võimalikult palju meelelehutust saada, igatahes mina tundsin ennast täieliku klounina.

kess, 16.05.2001 13:49
meil läks kah tulekahjuks, aga lõppes siiski õnnelikult. Minu armas, aga närvitsev emme murdis hommikul pärast pulmaööd pruutpaari tuppa sisse, et pulmaamaja maha põlenud ja üldse kõik ära lagastatud. Sain õudsa shoki, tõmbasin mingid teksad ja särgi selga (isegi pesu ei jõudnud panna) ja tormasin kohale. tegelikult oli ühte diivanisse väike auguke põlenud ja kaks taldrikut öö jooksul katki läinud.

Anna, 16.05.2001 14:24
Minu abielu registreerimise ja pulmapeo vahele jäi 2 tundi vaba aega ja kuna minu ema ja peigmees jubedalt närveerisid, siis suutsid nad ennast selle vahe ajal korralikult purju juua ja olin ikka väga pikka aega äärmiselt solvunud ja pisar tükkis kah vägisi silma.

K, 16.05.2001 14:24
Mina olin oma pulmapäeva hommikuks haigeks jäänud ( palavik, köha jne ). Niisiis võtsin ohtralt rohtusid, söögiisu polnud, olin terve päeva tühja kõhuga, närvis niikuinii. Kui jõudsime pärast pikki bürokraatlikke vintsutusi pulmamajja peole, pidin jooma põhjani väikese pitsi viina ja minut hiljem pokaali shampanjat. Ja siis tuli pulmavalss... mille kohta mina enam midagi ei mäleta, olin nii tillukesest alkoholikogusest lihtsalt maani täis. Õnneks ei saanud sugulased midagi aru, valss oli olnud imeilus ja hiljem läks ka mul kõik korda. Sellest moraal - pruudid, sööge pulmapäeva hommikul kõht korralikult putru täis, muidu lihtsalt ei jaksa oma pulmas olla ( meil oli näiteks 100 külalist, kõik sugulased ja kõik tahtsid eraldi klaase kokku lüüa ja juttu puhuda, lõpuks oli küll kõigest kõrini). Ja alati tasub pruutpaari ette varuda viinapudel, milles tavaline puhas vesi.

niisama, ..., 16.05.2001 14:49
Meie käisime registreerimas kahekesi. Avaldused nagu ikka kuu aega ennem sisse antud ning palvega, et meile saaks kolmas perekonnanimi. Võeti aga paberid vastu ja ei mingit probleemi. Registreerimise päeval aga teatati, et ei ikka te ei saa seda nime ja üldiselt ärge üldse abielluge. Kuna see tuli nii ootamatult, siis jätsime enda vanad nimed alles (kumbki oma).

barbie, 16.05.2001 15:13
Mul endagi on perekondlikel sündmustel (õnneks mitte pulmas) vanem põlvkond, eesotas emadega äärmiselt piinlikkusttekitavalt võimu näidanud.
Niiet siinsetes lugudes oli äratrundmist küllaga.
Mul tekkis igatahes küsimus, et kelle pidu siis õieti on minu sünnipäev, minu pulm etc, et minu ema hakkab seal reegleid tegema, kuidas neil muttidega toredam oleks? Seetõttu ma ei soovigi pulmi teha, et see tuleb tõenäoliselt selline, nagu kõik meie suguseltsis olnud on: ämmad-äiad ja muud vanad lõbustavad ennast noorpaari arvel ja noorpaar tunneb end nagu valesse kohta sattunu, naerualuseks pealegi....

hannah, 16.05.2001 15:26
Pulmade külastamine ja siin loetu on mullegi jäntud mulje, et pulmapeol on enamuse seltskonna soov noorpaari arvelt kõvasti nalja saada. Meenutagem kasvõi pulmanalju, mis on enamasti lihtsalt piinlikud. Ilmselt oleks normaalne kahekesi registreerimas käia ja siis teha midagi, mis meeldib mõlemale. Ja ikka kahekesi.

kairi, 16.05.2001 15:42
Vaat minuga juhtus selline lugu, et meil oli peigmehega mõlemal pulmapäev meelest läinud, õigupoolest teadsmie, et see on alles nädala pärast. Siis kell 12, kui me selle avastasime hakkas küll tants ja trall pihta. Juusur, ülikond, sõrmused, pruudikimp, tunnistajad, tule taevas appi. Registreerminie algas täpselt kell 14. kell 13. 58 sooritasime eluohtliku pöörde enne trammi ja astusime õnnepalee uksest sisse. Asi sai tehtud, aga vist siiski liialt kiirustades, sest tänaseks on abielu juba ka lahutatud ja mõlemad elavad õnnelikult oma uute nüüd küll juba elukaaslastega. Vot nii

kairi, 16.05.2001 15:47
Läksin oma heade sõprade pulma. Aitasin pererahval üht teist organiseerida ja kui pulampidu pihta hakkas helises telefon, isamees, kes lubanud tulla - ei tulevat. Pruutpaar arvas siis, et mina võiksin pulmavanem olla. Noo siis ma nenede paaripanemist juhtisingi. Oli kiriklik laulatus. Kirikuhärra oli vana mees ja seal kandis väga vähe pulmi olnud ikka rohkem matuseid, siis vaimulik ütleski, et tal hea meel siin matustel nii palju inimesi näha. Ämm läks selle jutu peale hüsteeriasse, hakkas nutma ja sattus paanikasse, nüüd ristimärk peale veetud.Vot nii

Kessu, 16.05.2001 16:00
Minu pulmapidu peeti teises Eesti otsas. Öösel, kui külalised puhkama heitsid, ei näinud üks joogine onu, kus tema naine magab, otsis ja otsis, siis aga mõtles, et ju teine koju Tallinna läinud. Pani autole hääled sisse, endal silmad ähmased ja Tallinnasse ta põrutas. Tervelt jõudis õnneks kohale. Naine magas muidugi õndsa und pulmamajas.
Paps oli kogu see aja väga kuraasi täis, alkohol tegi ka muidugi oma töö. Kui me siis teisel päeval koju tagasi jõudsime, selgus, et kõik see aeg oli triikraud seinas olnud. Paps sai paugupealt kaineks ;). Õnnelik lõpp, aga abielu nüüdseks ikkagi lahutatud.

Tõnn, bonny [at] email.ee, 16.05.2001 17:41
Äitähh kõigile julgustavate sõnade eest.
mul see nädal pulmad ees.aga mis puutub ämmade-äiade sehkendustesse,siis peigmehel peaks ikka niipalju sõnaõigust olema ,et vanemad paika panna.Ja üldsegi las tulevane naine organiseerib ,et mis ja kuidas.tegemist on ju sündmusega mis ükskord elus toimuma peaks ja siis tahaks nigu ,et kõik oleks nii nagu ise tahad.
ja kes sellepärast pulmi ei pea et võib kõik nässu minna siis huvitav oleks teada mis moodi te argielus hakkama saate?

Kremmu, 17.05.2001 09:02
Käisime hiljuti minu mehe õe pulmas, mis iseenesest oli kena tseremoonia ja pärast paaritunnise koosviibimisega. Peigmees näitas koguaeg head nägu, kuigi me kõik teadsime tema tegelikku palet. Isegi imestasime, et kas tõesti polegi tal pulmapäeval millegi üle iriseda. Hiljem aga kuulsin oma ämma käest (kes ka peigmehe ämm), et enne registreerimist oli peigmees ta niimoodi läbi sõimanud, et ämm oli ülekere värisenud ja süda oli lööke vahele jätnud. Ja seda kõike ilma põhjuseta. Tean, et ämm ei topi iial oma nina laste asjadesse. Peigmehe ema poetas pärast vabandavalt, et ah, poiss on lihtsalt närvis.
Aasta tagasi kui omal pulmad olid, oli seesama mees ka puhtalt viisakusest kutsutud (oli tol ajal mehe õe elukaaslane). Meie pulmas hakkas ta ka irisema ja kõvasti sõna võtma, aga siis õnneks sõitsid ilma kellelegi midagi ütlemata minema. Ausõna, tundsin sellest suurt kergendust ja omad pulmad möödusid ilma igasuguste vahejuhtumiteta. Mu pulmad on siiamaani olnud kõige ilusamaks sündmuseks mu elus!

Sibüll, 17.05.2001 09:18
No minu jaoks on ka kummaline, kui pulmad jäetakse ära kartes, et midagi võiks peol viltu minna. Võib-olla jätaks siis kooselu ära, äkki veel juhtub midagi?
Pulmad on ikkagi pruutpaari pidu ja NEMAD otsustavad, mis ja kuidas, ämmade-äiadega tuleb enne jutud selgeks rääkida, et nad ilmaasjata muretsema ei peaks. Keegi siin arvas veel, et pulmakülaliste soov on pruutpaari arvel kõvasti nalja teha?? No camon! Selleks peab tõesti pahatahtlik seltskond olema, eesotsas pulmavanema ja külalistega.
Tõnn! Tugevat närvi Sulle ja ära huumorimeelt koju unusta! Ja KINDLASTI söö hommikul kõht korralikult täis!

Mizu, 17.05.2001 11:21
Käisin ka paar aastat tagasi ühes pulmas. See oli muidugi ka nn hädapulm, pruut ju 8. kuud rase! Pärast pulmapidi kutsus peig nooremad külalised nende koju afterpartyle. Lõpuks vastu hommikut olid kõik maani täis, vaene pruut, st juba abielunaine üritas vapper olla ja kõigel silma peal hoida. Lõpuks aga oli ikka nii, et peig oma joomaste sõpradega magas paari abieluvoodis, vapper suure kõhuga pruut keras tugitoolis... :( Lausa hale hakkas. Tänaseks on see abielu muide juba lahutatud.

Autor: Delfi Naisteleht
Orig. URL: http://woman.delfi.ee/pulmad/kombed/article.php?id=1527869

heza
Võrgust väljas
Liitus: 28 Aug 2006 - 20:53
olen sibülli ja tõnniga
13 September, 2006 - 17:54

olen sibülli ja tõnniga 100% nõus!!! krt kelle pulmad siis-ämmade äiade või pruutpari?? Kes kardab pulmi pidada,siis eks ta õigem olegi üldse mitte pidada, naljakas et need inimesed peituvad sellise jura taha, et läheb kõik vussi, mitte ei vaata ausalt enda tundeid??!!??..... no kas elu peab siis tõesti olema 100% nagu postkaardil?? Ei PEA!
ajuvabad argpüksid!!!
tõnn ja sibüll-tublid!!