Appi, mind kutsuti pulma! - Pulmakülalistele

Sisestas Virgo Jaani,
Blogide kategooria: 

Minul tekkis küsimus seoses pulmadega. Siin on küll palju nõu ja soovitusi jagatud pruutpaarile, aga kuidas on pulmakülalistega. Nimelt oli mul endal au viibida nädalavahetusel pulmas, mis oli väga ilus ja meeldejääv nagu ikka. Aga mäletan perioodi, mis sellele pulmapäevale eelnes. Kingitusega polnud probleemi. Üldjuhul on pruutpaaril kingituste nimekiri... Aga riietumise osas tekkis mul küsimusi. Kas on pulmades ka omad eetikareeglid 'kuidas riietuda' kohta. Kui lühike/pikk seelik/kleit? Kas pükse on sobilik kanda, millist kleiti kindlasti ei tohiks kanda jne jne. Kust ma vastavat informatsiooni leiaksin?

Kõikvõimalikesse ülikombelistesse käitumise, riietumise, istumise ja astumise õpikutesse on põhjust teatava eluterve skepsisega suhtuda. Maailm on suhteliselt vabameelne koht, teatavates piirides muidugi. Ja need piirid peab igaüks enda jaoks ise paika panema. Reeglid pulmakülalistele? On ainult üks iidvana reegel, mis kehtib vaieldamatult tänaseni: pulmakülaline ei tohi olla ilusam (loe külluslikumalt dekoreeritud) kui pruut, kes on selle peo kuninganna.Kui te seda reeglit suudate järgida, oletegi sügavale ämbrisse astumise enda jaoks välistanud. Mäletan, kui ühele väärikale pulmapeole kutsutud tüdruk küsis minult imestunult: 'Aga kui ma lihtsalt näen temast parem välja, mis mina sinna teha saan?'- mitte midagi.

Ainus, kes kannab pulmapeol valget, on pruut. Etiketi kohaselt ei minda pulma ka suure dekoltee või paljaste käsivartega. Aga kui pulmad toimuvad kõige palavamal südasuvepäeval, kui asfalt sulab ja tundub nagu shampus aurustuks välitemperatuuril, näib käsivarte teema kolmandajärgulise küsimusena. Samuti ei soovita etiketiraamatud minna pulmapeole mustas riietuses, musta peetakse matuseliste privileegiks. Musta kandmise või mittekandmise küsimuse jätaksin ma ka lahtiseks, ehk igaühe sisetunde otsustada. On ju äärmiselt tähelepanuväärne, kui naisterahvas, keda eluaeg kõikjal ainult gootilikult mustas rüüs nähtud, oranzhis kleidikeses sõbranna mehelepanemise tseremooniale sisse marsib. Ta jääb kogu seltskonnale aastateks meelde ja võibolla ainsa meeldejääva detailina kogu üritusest, kui ülitugev visuaalne ärritaja.

Kleidi või seeliku pikkus oleneb eelkõige kandjast, aastaajast, kohast ja kellaajast. Pulmakülaline suures õhtukleidis eirab täielikult ja valjuhäälselt ainsat riietumisreeglit ning pole seda hirmugi, et ta ennast tontlikus kangakuhilas hästi võiks tunda. Mis puutub pükstesse, siis teksastes muidugi pulma ei minda, aga on olemas ka väga pidulikke pükse. Sel aastal oli presidendivastuvõtulgi üks tunkedes daam, kes nägi välja palju esinduslikum kui suur osa kleidikandjaid.

Ei tasu ennast kleidi tõttu hingetuks mõelda, eriti kui need ei ole teie pulmad. Selle asemel soovitan 'kollasest pressist' vaadata, mida suurilma rikkad ja ilusad sarnastel puhkudel seljas kannavad. Ma ei taha väita, et kohati võõristust tekitava maitsemeelega staaride ja staarikeste riietumisstiil vääriks järgi tegemist. Küll aga võiksid need seltskonnapildikesed maiuspalaks olla nii ebakindlatele kui ka ülearenenud kriitikameelega tulevastele pulmakülalistele. Kui juba nemad sadade telekaamerate ees võivad isiklikule intuitsioonile toetuda, miks siis teie ei või?

Autor: Anu Aaremäe, Naisteleht
Orig.URL: http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1377809&categoryID=393621&ndate=986248800