Mis saab mu nimeks pärast abiellumist? - Seadusandlus

Sisestas Virgo Jaani,
Blogide kategooria: 

Olles leidnud selle õige, kellega tahaks koos maailma lõppu minna ning selle soovi tunnistuseks oma südamed ka ametlikult liita, seisab ees hulganisti asjatoimetusi, mille peale esialgu tullagi ei oska. Muu hulgas tuleb võtta vastu otsus, millise perekonnanimega pärast abiellumist uude ellu astuda.

Kui armastajatel on soov korraldada pulmapidu, on sellega seotud kulud teadagi üüratud. Rääkimata miljonist pisiasjast, mille kordaajamine meeletult energiat ja aega nõuab ning mille meelespidamine kohati üle jõu tundub käivat.

Kuid ka need, kes pulmapidu ei plaani, peavad ametlikku liitu astudes langetama otsuse tulevase abielupaari perekonnanime kohta. Kas jääda oma nime juurde või võtta teise poole oma? Või võtta hoopiski mõlemad? Need on küsimused, millele tuleb plusse ja miinuseid kokku lüües vastus leida.

Kõige suurem kulu on ajakulu

Abiellumisavaldust täitma asudes peab paar teadma, millist perekonnanime nad pärast abiellumist kanda soovivad. Juhul, kui mees või naine otsustab enda nimest loobuda ning võtta teise poole oma, tuleb arvestada ennekõike ajaga, mis kulub dokumentide ümbervahetamiseks, ja loomulikult lisaväljaminekutega.

Ideaalis võiks kogu nimevahetuse protseduur oma otsusest teada andmisega abiellujate jaoks lõppedagi. Meie kuulus e-riik võiks ju hoolitseda selle eest, et inimese uus nimi jõuaks kõikidesse vastavatesse institutsioonidesse. Kuid sellest võib vaid unistada ja kahtlemata arusaadavatel põhjustel tuleb inimesel endal siiski paljud asjad ise korda ajada.

Esmapilgul ei taju uue nime omanik seda, kui paljudesse kohtadesse ta oma nime muutusest ikkagi teatama peab. Ja kui palju aega selleks varuma, et kõik dokumendid – ID-kaart, Eesti kodaniku pass, juhiluba, pangakaardid, kliendikaardid jne. – uue nimega märgistatud saaksid. Loomulikult ei potsata ükski uus dokument inimese taskusse tasuta.

Nimevahetuse poolt ja vastu

Suuremalt jaolt võtab abiellumisel naine endale mehe perekonnanime. Juhul, kui mehel või naisel on venepärane perenimi, eelistatakse eestipärast. Viimasel ajal kasutatakse ka varianti, kus naine ei loobu oma perekonnanimest, vaid võtab mehe nime lihtsalt juurde.

On neid, kes arvavad, et uue nime võtmine ei ole üldse põhjendatud ega mõttekas toiming. Argumendiks see, et ega nimi ju kedagi liida. Need, kes leiavad, et abielludes on õige ka ühine perekonnanimi vormistada, toovad argumendiks peamiselt selle, et kui juba niigi oma elusid liita ja jagada, miks peaks siis nime puhul erandi tegema.

Vabaabielupaarid on oma lastele pannud tavaliselt isa nime. On naisi, kes möönavad, et lapsega erineva perekonnanime kandmine tekitab tavaelus situatsioone, kus ikka ja jälle tuleb üle korrata nii enda kui ka lapse nimi. Ja see on tüütu. Naine, kes alles hiljuti elukaaslase ja lapse isaga abiellus ning ka mehe nime võttis, tunnistab, et tunneb ennast tunduvalt paremini kui varem. Ta arvab, et tegemist ei ole ainult psühholoogilise momendiga, kuigi ka sellel on suur tähtsus. Mehe nime omaks võtmine on justkui tõepoolest viimane ja kõige suurem kinnitus ja teadaanne nii teineteisele kui ka avalikkusele vastutuse ja elude jagamisest.

Juhul, kui naine ei taha oma neiupõlvenimest loobuda, on võimalik võtta oma nimele juurde mehe perekonnanimi. Selle variandi miinuseks peetakse seda, et lõpptulemuseks võib perekonnanimi pikavõitu ja lohisev tunduda.

Üks dokument tõestuseks lisaks

Kui oma nimest on raske loobuda, aga seda on siiski otsustatud teha, võib uuele nimele ülemineku ajal inimest tabada midagi identiteedikriisi sarnast. Ajal, mil kõik dokumendid pole veel uue nimega varustatud, võib kohati end tunda väikese kurjategijana, sest vana nime kandva dokumendiga asju ajades tuleb alatihti selgitada ja tõestada, kes sa tegelikult oled. Nii on inimesi, kes juba aastaid abielus, kuid näiteks autojuhiloal ilutseb endiselt neiupõlvenimi. Tõestuseks on sel puhul kaasas alati ka isikut tõendav uue nimega dokument.

Dokumendid jäävad pikaks ajaks ümber vormistamata enamasti lihtsalt ajanappuse tõttu. Nii lihtsalt ongi jupp aega pärast abiellumist ikka mõni neiupõlvega pangakaart või kliendikaart rahakoti vahel minevikku meenutamas.

Romi Erlachist sai Romi Hasa kõhklusteta

Raadiohääl ja telesaatejuht Romi Hasa otsustas abiellumisel oma neiupõlvenimest Erlach kõhklusteta loobuda. Kuigi on just Erlachi nimega avalikkuse ees figureerinud ja tuntuks saanud, ei tahtnud ta sellele isegi mitte teist nime kõrvale võtta. Kui juba, siis juba. Nii saigi Romi Erlachist Romi Hasa.

Paljud avalikkusele tuntud inimesed ei taha abielludes uut nime võtta. Romi ei muretsenud selle pärast, et osa tema tuntusest nimevahetusega kaduma võib minna. "See ringkond, kellega suhtlen, teab ikka, kes ma olen. Sellepärast ma küll ei muretsenud. Pealegi on mu eesnimi küllalt eriline. Samas tean küll inimesi, kes kardavad, et nimemuutusega kaasneb teatud tagasilöök ja et rahvas ei võta äkki uut nime omaks."

Romi otsus vanast nimest loobuda oli kindel. "Kui on üks pere, siis on üks perekonnanimi mu meelest parim variant. Nimi Erlach on ka piisavalt keeruline, mida olen pidanud alati vähemalt kolm korda inimestele seletama, et kuidas ikka selle kirjapilt on, jne," selgitab Romi, miks otsus võrdlemisi kergelt sündis.

Seda, kas parem on nii, et peres on kasutusel üks nimi, või näiteks lastel ja isal üks ja naisel teine, ei saa üheselt öelda. Romi sõnul on see ainult perekonnaliikmete otsus, mis nimesid nad kannavad, ning teised võiksid seda otsust aktsepteerida. "Perekond otsustab selle küsimuse. Kuid mulle tundub ikkagi loogiline, et lastel ja vanematel on üks perenimi. Samas ei mõista ma kohe päris kindlasti mitte nende üle kohut, kes on teistmoodi otsustatud."

Põhilised dokumendid ajas Romi pärast abiellumist kohe korda, kuid ka tal on tänini rahakoti vahel nii mõnegi poe kliendikaart neiupõlvenimega. "Ükski müüja pole veel küll sellepärast küsimust teinud," muigab Romi.

Kiirdokument kalleim

Ühe taotluse alusel ja tavakorras läheb ID-kaart ja Eesti kodaniku pass maksma 250 krooni. Kui taotleja soovib saada nimetatud dokumendid kätte kiirkorras, mis on 2 tööpäeva, tuleb mõlema dokumendi eest maksta 500 krooni.

Lisainformatsiooni saab kodakondsus- ja migratsiooniametist.

Abielludes võivad abikaasad:

  • valida uue perekonnanime või säilitada senise perekonnanime;
  • uus perekonnanimi võib olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi, või koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest;
  • uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.
  • Abikaasa perekonnanime lisamisel (näiteks Anderson-Kask) kasutatakse sidekriipsu (Nimeseadus).

Orig.URL:  http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=219660
Allikas SL Õhtulehe jaoks: Kodanikuportaal www.tallinn.ee

Ancelyna
Võrgust väljas
Liitus: 20 Nov 2006 - 00:00
Re: Mis saab mu nimeks pärast abiellumist?
9 Aprill, 2007 - 12:22

Tere!
Mul on nüüd unistuste pulmad peetud ja läheb aga usinalt nimevahetamiseks. Kas kellelgi oleks näpunäiteid kogu selle bürokraatia edukaks läbimiseks? Ma tean, et esimena lippan passi ja ID kaarti vahetama, aga mis saab edasi? Siis vist juhiload.. Kas ma pean ka haigekassasse minema? Kas pangakaardid peab ka kohe ümber vahetama? Kõik vihjed on teretulnud :)

Kena kevadet teile kõigile!!