Miks mina ennast kehvasti tunnen ehk siis Rimi kauplused ning Eesti teeninduskultuur ehk siis kes seda lõpuks õpetama peab ? - Tegijad

Sisestas Virgo Jaani,
Blogide kategooria: 

Tervitus-

Kogu lugu sai alguse minu tänasest poeskäigust Rimis. Elan Linnutee kandis ning kõige parim valik on selles Rimis. Kaugele minna ei ole ning siiamaani on seal olnud ka normaalne teenindus.

Aga mis siis juhtus ning miks ma hakkasin teeninduskultuurist mõtlema ning sellest, kes seda õpetama peab.

Seisin ma lihaletis ning avastasin - ohooo, mammutipäevad, mõned toredad singid on poole odavamad. Nu olin ma eelviimane järjekorras, sain ka kohe esimeseks ning küsisin, et palun 400 grammi seda va Talusinkki, mis pakkumises.

Vastus tuli kiiresti - ei ole, inimene, kes tervepäeva siin viilutab läks ära ja lihtsalt ei ole.

Emm, mina jäin rumala näoga otsavaatama, et mis mõttes ei ole, et otsas on täiesti või ei ole ettetoodud või et mida ? Et teil suur silt, et Mammutipäevad ja head hind jne.

Tema mulle vastu, et tema on õpilane...

Mina veel lollima näoga talle vastu, et ja siis ? Et ole nii kena ja mine küsi siis kellegi käest kes teab.

Tema mulle uuesti, et tema on õpilane ja see kes vastutab, see läks koju...

Kui ma enne veel mõtlesin, et olgu, võtan midagi kallimat, ei saa olla ma ka paha inimene ning istuda noore ja neitsiliku müüjaõpilase kukil, siis see viimane lause viskas mul mao sinist ning rohelist sarkasmihapet tootma, millest osa ka otse vereringe kaudu mu aju mõtlemiskeskust tabas.

Mida ? Su ülemus jättis su kampaania ajal üksinda letti, ilma selgitamata kus asuvad kampaaniakaubad ? Et sulle pole kunagi öeldud kus asuvad singid ja vorstid laos ? Ma ei öelnud seda välja ja suutsin viisakalt küsida, et äkki sa ikka küsid ja uurid ?

Tema läks siis poe tagumistesse osadesse ning ennnäe imet, 30 sekundiga tuldi kampaaniatoodetega välja. Vaidluse peale muuseas läks meil vist vähemalt 5 minutit - uskuge või mitte, ma olin väga viisakas, ei karjunud, ei vihastanud, ei vehkinud kätega.

Selle 5 minutiga, kuniks me vaidlesime, et kus see liha võiks olla, panid 2-3 inimest oma järjekorranumbrid prügikastidesse. Ehk siis kaotatud müük.

Edasi hakkas õpilane viilutama ja see protsess ei võtnud kaua aega...enne kui tuli uuesti öelda, et ole nii kena kutsu kedagi appi. Sest ruutmeetriulatuses viilutaja juures hakkas sein kattuma ühtlase singikihiga ning viilutaja oli kohe kohe umbe minemas, kuid minu 400 grammi Talusinki viilutatud kujul polnud lähemas tulevikus näha.

Tema mulle vastu, et ta ju üksi...

Mina talle, et ei ole ju ning näitasin käega pitsaletipoole, kus töötasid 3 inimest.

Ja siis mindigi sinna ja peale lühikest kätega vehkimist pitsaletijuures tuli üks daam, kes kohe kindlasti ei pidanud minu sellist käitumist heaks, sest tal paluti mulle appi tulla, vähemalt nägu oli selline, et mida ma tahan ja kuidas ma julgen (uskuge, ma olen nägusid palju näinud ning see oli just selline nägu).

Ühesõnaga...maailma kõige aeglasemal tempol tehti viilutaja korda (see maailma kõige aeglasem tempo võib olla ka minu ajakirjanduslik väljamõeldis, sest siis ma olin ka ise natuke juba närvis ja pahane) ning lõpuks, peale 20 minutit olid mu singiviilud käes (järjekorra numbril oli aeg 19.14 ja viimasel singipakil oli kellaaeg 19.34 .

Vahepeal oli veel 3 inimest oma numbrid ära pannud.

Kas arvate, et ma olen selle õpilase peale pahane ? Nope, mitte mingil juhul. See on juhtide asi anda töötajatele võimalus teha head tööd. Ja kui jäetakse õpilane üksinda, ükskõik mis põhjusel, siis on see juhtide möödalaskmine, mitte õpilase. Õpilane ongi õpilane - ta ei peagi kõike teadma.

Aga kampaaniapäeval jätta ta üksinda näitab lihtsalt juhtide vastutusvõime puudumist või veel hullem, nende "mõisa köis las lohiseb" mentaliteeti. See ei ole meie asi...

Kas pean mina ennast kehvasti tundma ? Ei peaks, aga kindlasti tunnen. Ma olen ju Eestlane ja Eestlasele on ka normaalne teenindus väga normaalne. Head ei peakski saama, sest kõik on normaalne.

Kui Rimi tahab, siis ma oskan neile lihtsalt teenindust õpetada - kahjuks juhtub siis see, et palju nende keskastme juhid peavad lahkuma, sest neile ei teegi selgeks, mis on hea teenindus.

Kuidas see noorpaaridega on seotud ?

Ma olen alati öelnud, et klient on kuningas, aga ainult siis kui ta käitub kuningana. Aegajalt on aga noorpaaril vaja arusaada, kas iga nende poolt valitud teenus või tegija on neid, kui kuningapaari, väärt. Ja kas kas parim hind on ikka see põhjus, miks kedagi endale pulma valida ?

Sest odava hinnapuhul saab kaup kiiresti otsa, õpilane maigutab ainult suud ning õpetajat pole kuskilt võtta.