Küsimus selline, et tean, et osadel kirkuõpetajatel on õigus ka riigi nimel paari panna. See ju sama mis registreerimine? Sellisel juhul ei pea ju olema kumbki paarist leeritatud? Nimelt segadus tekkis, et üks kirikuõpetaja, kes muidu töötab Kanadas, väitis, et ka ilmalikuks registreerimiseks peab üks olema leeritatud ja see pidavat kehtima ka Eestis???
Kas siis saab registreerimist läbi viia kirikus? Kas keegi teab, kas kirikuõpetajad ka pühapäevasel päeval registreerimist läbi viivad või see nagu puhkepäev...??
Ilmalik registreerimine kirikus kirikuõpetaja poolt
Ilmalik registreerimine kirikus kirikuõpetaja poolt
6 Juuli, 2008 - 12:25
ei tee ükski kirikuõpetaja lihtsalt registreerimist kirikus ..selleksikka ettenähtud koht.. ja kui kirikus soovid siis ikke leer peab olema läbitud ja kindlasti ka ristimine..
Mõni Hetk On Elus Ilusam Kui Teine
Mõni Hetk On Kohe Väga-Väga Ilus
Mõni Hetk On Elus Ilusam Kui Teine
Mõni Hetk On Kohe Väga-Väga Ilus
Tõepoolest, registreerimine kirikus tähendab seda, et paar kas enne kirkusse sisenemist annab oma allkirja või siis poolel teel altari juurde on lauake, kus antakse allkiri, kuid see on siiski ainult formaalsus ning kui see tehtud, algab tegelik laulatus. Lihtsalt pidulikku registreerimist ei vii läbi vist küll ükski kirikuõpetaja ... see oleks suhteliselt ebanormaalne. Küll saab rentida mõne kabeli või kuidas neid kutsutaksegi ja sinna kutsuda inimene perekonnaseisuametist, kes viib läbi piduliku registreerimise (MITTE laulatuse). Ning laulatuse eelduseks on siiski ristimine ja leer. Võimalik, et on ka teisi variante kuid isiklikult pole ma neist kuulnud, veel vähem näinud.
no igatahes kui ma helistas oma kodukoha kirikusse, öeldi selt et antud õpetajal on õigus riigi nimel paari panna küll. Mida see siis peaks tähendama? Riiklik ja kiriklik on ikka väga erinevad asjad ja kui nii öeldi...
Ei saa täpsustada, sest õpetaja praegu reisil ja paluti hiljem uuesti helistada. Selle pärast küsingi,et kes teab.
Tähendab seda, et kõik paberid saab korraga kirikus ära korraldada. Ei pea minema Per. büroosse avaldusi sisse viima. Pastor on läbinud koolituse ning võib inimesi registreerida.
Samas ei tähenda see seda, et ta teeks seda ilma laulatuse kombestikuta, ma usun.
Vahe on selles, et osad pastorid ei ole seda kahepäevast koolitust läbinud ja sellisel juhul käib noorpaar tavaliselt päev-paar enne ja registreerib end vaikselt per. büroos ära (ilma valge kleidi ja sõrmuste panekuta) ning kogu pidulik tseremoonia toimub siiski laulatusena kirikus. Sageli loevad niimoodi laulatatud paarid oma pulmaoäevaks siis laulatuse päeva, ehkki dokumentides kajastub registreerimise kuupäev. Pulma-aastapäev on nö. laulatuse päev. Aga see on muidugi iga paari oma otsus.
Väga harva, kui mõni kirikuõpetaja üldse imalikku registreerimist teeb. Ikka kiriklikku. Selleks peavad olema mõlemad pooled ristitud (olen näinud, kui laulatusel ristitakse alles, vahel ka leeri nö lõpetamine laulatuse ajal), üldjuhul tahetakse, et mõlematel on ka leer läbitud, vahel harva piisab mõnele kirikuõpetajale ka sellest, et üks pool on leeri läbinud.
Aga on olemas kirikud, mis pole tegevad, ehk kus pole kogudusi, ei toimu jutluseid. Sellistel kirikuts saab ju lasta küll end paari panna, kui neid ollakse nõus rentima mõneks tunniks. Ma ei usu, et mõni kirikuõpetaja oleks nõus sellises kirkus paari panema, kuid see on lihtsalt minu arvamus, ega küsija suu pihta ei lööda. Aga mina läheks enne rääkima parem kohaliku maavanemaga, suurem tõenäosus, et tema nõus on. (Maavanematel on õigus inimesi paari panna).
************
Kui mu kõrval vaid,
Päevi jagad ilusaid,
Käime läbi koos kõik maailma teed.
************
Kui mu kõrval vaid,
Päevi jagad ilusaid,
Käime läbi koos kõik maailma teed.
Minu arust on see asi nii, et kui laulatus toimub kirikus, ja kirikuõpetajal on õigus ka riiklikult inimesi paari panna, siis ei pea selleks, et nö seaduslikult abielu kehtiks midagi eraldi tegema, ehk siis perbüroos vormistama dokumente, ehk siis saab kaks asja korraga. Selles mõttes on hea, kui kirikuõpetajal on see õigus olemas. Aga vaevalt, et nad seda õigust kasutavad panemaks paari inimesi, kes pole leeritatud, ma arvan, et see on nende eetikavastane.
Paari võivad jah lisaks registreerijatele panna veel maavanemad ja kaptenid.
P.S. selle esimese lõigu osas võin ka eksida.....
Remember - dream is a serious thing....
23-08-08
Remember - dream is a serious thing...
Kaplanid, mitte kaptenid. Võivad sellisel juhul, kui on läbinud selle koolituse ja teinud eksami, et inimesi ametlikult registreerida. (Koolitus hõlmab põhiliselt seadusandlust ja dokumentide käsitlemist)
Leeritamise reegel kehtib enamasti luteri kogudustes. Väiksemad (baptisti koguduste, nelipühi koguduste ja muude vabakoguduste pastorid võivad seada muud tingimused kui leer. Vaevalt et keegi lausa jumalakaugeid inimesi nõus on paari panema lihtsalt sellepärast, et see on noorpaarile odavam kui kutsuda registreerija näiteks väljaspoole Tallinna...
Ja pühapäeviti laulatatakse küll. See ju kirikuinimestele täis-tööpäev nagunii.
Ma siiski mõtlesin kapteneid, ehk siis laevakapteneid :) Minu teada on neil see õigus nagu maavanematelgi olemas.
Remember - dream is a serious thing....
23-08-08
Remember - dream is a serious thing...
Kiriklikud laulatused toimuvad ka pühapäeviti. Nagu eelpool mainiti, siis tõesti kirikuõpetajad viivad üldjuhul läbi ainult kiriklike laulatusi. See, et osadel neistl on õigus seda riigi nimel teha lihtsustab lihtsalt kirikliku laulatust sooviva paari elu. Üldiselt nõutakse luteri kirikus ikkagi seda, et mõlemad oleksid ristitud ja leeritatud,. Minu teada leer aga puudub näiteks veneõigeusus.
Minu isiklik arvamus on see, et kui te just otsesed kiriku vastased ei ole, siis valige kiriklik laulatus. Tuleb küll läbida ristimine ja leer, aga üldjuhul on minule jäänud mulje, et kirikuõpetajad viivad läbi südamlikumad laulatused, sest nende jaoks ei ole see põhitöö. See on minu isiklik arvamus ja kinlasti ei ole 100% nii.
Nelli Kerde
Pulmapood.ee
Olen ise vaimulik, kel õigus abielusid registreerida. Sellega on asi nii, et riigi seaduses (mis sätestab, et vaimulikele võib seda õigust anda) on ka kohustus järgida kirikuseadust. EELKs ütleb see, et vaimulik võib registreerida neid abielusid, mis ka laulatatakse. Laulatuse aluseks on, et inimesed on koguduse täisõiguslikud liikmed e. ristitud ja leeritatud (ja liikmeannetus tehtud ning armulaual käidud). Nii on lugu EELKs. Ka teistes usuühingutes, mis nad iganes ka poleks, kehtivad omad seadused, mis ütlevad, mis tingimustel on vaimulikul õigus abielu registreerida. Seega, vaimulik ei ole lihtsalt keegi, kellele registreerimise õigus on antud (ja mida ta oma suva alusel kasutada võib), vaid keegi, kes OMA KIRIKU SEADUSE PIIRES saab riigilt saadud kohustusi täita.
Kristi Sääsk
EELK Suure-Jaani koguduse õpetaja
Kui mees on ristitud-leeritatud kas on võimalik laulatada kui mina pole? Mehe jaoks on oluline kiriklik laulatus kuid minu soov pole lasta end ristida ja leeritada.Ma ei ole usuvastane ja austan neid kes on kuid ise pole usklik ning puudub soov selleks hakata
Mõlemad peavad olema nii ristitud kui leeritatud ning koguduse liikmed.
Kahju, siis peab midagi muud välja mõtlema. On olemas ka vist nn vabad kirikud. Loodan, et mees sellega nõus on.
Ei ole enam nii, et enamik kirikuõpetajaid võib vaid laulatusi läbi viia. Praeguseks pigem ikka on juba nii, et enamik võib nii registreerida kui laulatada. Vähemasti kõik need kirikud, mida tean, võivad mõlemat teha.